Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kas tasub minna Euroopa Liitu?

EDUARD SEPP,      30. juuli 2003


Seekord EI-otsus oleks omal kohal! Öeldakse küll, et skeptikute argumendid põhinevad vaid kõhutundel ja emotsioonidel. Kuid tõsist analüüsi pole.

Kui aga täpselt ei saada aru kuhu õieti minnakse, siis milleks kiirustada? Ehk võtaksime EL-i liitumises veel 3-5-10 aastaks hoogu maha ja vaataksime, mis seal saama hakkab..
Pooldajad ütlevad ,et kaotaksime laenuintressides. Aga palju meil neid laenuvõtjaid on?. Eesti leibkonnaliikme netosissetulek kuus 2002. aastal oli EV Statistikaameti andmetel kõigest 2499,5 krooni.
Pangad näiteks kodulaenu taotlemiseks nõuavad, et perekonna stabiilne kuu netosissetulek peab olema vähemalt 4000 krooni ,kuna väiksemate sissetulekute korral ei jää perele laenumaksete tasumise järel igapäevaste kulutustega toimetulekuks piisavalt raha.

Ees ootab hinnatõus

Hinna tõus on kõige olulisemaks muutuseks, mis eestlasi EL-iga ühinedes ees ootab, tunnistas EV välisminister Kristiina Ojuland sel kevadel Soome majanduslehele Kauppalehti. Oma kodumaal ei ole välisminister taolist avaldust teinud ja ametlik europropaganda hiilib vaikselt mööda nii ees ootavatest hinnatõusudest kui ka teistest muutustest tavaliste inimeste igapäevaelus.
Kinnisvarale tuleb käibemaks - see maks lööb kõige valusamalt eramajade ja kruntide ostjaid. Kinnisvaraarendajate kasumid vähenevad ning väiksemad firmad võivad olla sunnitud oma tegevusest loobuma. Kallineb toasooja hind, kuna küttepuudele, briketile, kivisöele ja kütteturbale lisandub käibemaks 18%.. Tõusevad kodumasinate ning audio- ja videotehnika hinnad.
Kuna kolmandatest riikidest EL-i sissetoodavatele kaupadele lisandub tollimaks. Kasvab Eesti elanike maksukoormus. Tõusevad enam kui 14 000 tooteliigi hinnad. Kusjuures näiteks keskmine kaalumata toidukaupade tollimäär on 27 %,sh. Suhkrul 41 %,lihatoodetel 40 %.Eesti hindasid hakkavad üha rohkem mõjutama hinnad Soomes ja Rootsis, kus toiduainete ostukorv on keskelt läbi kaks korda kallim Eesti praegusest.
Suhkru hind tõuseb 5-6 korda ja suhkrukilo hakkab maksma üle 30 krooni, nagu praegu Soomes ja Rootsis.

Hinnad kui Soomes, palk nagu Eestis

Ka töötuid tuleb juurde. Et Eestis on vaeste ja tööturul vähese konkurentsivõimega inimeste osatähtsus elektri ,transpordi, kütuse jt. igapäevaste kaupade ja teenuste hinnad hakkavad kiiresti tõusma ilma töötasude pensionide ja töötu abiraha samaväärse tõusuta.
Võib vaid kujutada, mis hakkab juhtuma, kui hinnad on nagu Soomes, aga palgad nagu Eestis- Eesti keskmine palk on Soome palgast üle viie korra madalam. Septembris 2002 oli Eesti keskmine palk 6018 krooni ehk 386 eurot, Soome keskmine palk oli 2002. aasta IV kvartalis 2210 eurot, mis teeb Eesti rahasse ümber arvutatult 34 476 krooni.
Valitsus peaks andma garantii, et eestimaalaste elatustase ei lange ning et inimesed saavad normaalselt ära elada Euroopa Liidu tingimustes. Selleks ootame ka valitsuselt tõsist, põhjapanevad analüüsi - mis juhtub meiega Euroopa Liiduga liitudes. Vähemalt nüüd, kaheteistkümnendal tunnil peaks seda siiski tegema.. Siis ju võiks 14. septembri hääletamisel toetada Euroopa Liiduga ühinemist.

Viimati muudetud: 30.07.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail