Eesti on sotsiaalkulude osakaalult riikide pingereas kindlalt viimane

Värskeim näide poliitilise juhtimise ebapädevusest on praegune riigi valmisolematus gripiepideemiaks, tervishoiusüsteemi koordineerimatus, kaootilisus, kontrollimata teabe edastamine avalikkusele.

Eesti Arstide Liit kutsub üles tervishoiukorralduses lähtuma põhimõttest, et kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, oleks tagatud võrdsed võimalused arstiabi saada. Tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele, missugusel tasemel tervishoidu soovime ja vajame, alles siis saab otsustada rahastamissüsteemi üle. Praegu tehakse valikuid täpselt vastupidises järjekorras: tervishoiusüsteemi toimimine ja inimeste kindlustatus arstiabiga sõltub sellest, kui palju sotsiaalmaksu riigieelarvesse laekub.

Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) andmetel on Euroopa riikides sotsiaalkulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust keskmiselt 26%. Eestis on see 12% ehk üle kahe korra väiksem; seega oleme riikide pingereas kindlalt viimased. Arstkond on hämmingus peaministri avaldusest, mis käsitleb sotsiaalmaksu vähendamist, sest see samm raskendaks veelgi abivajajate olukorda ning halvendaks arstiabi kättesaadavust. Arstide Liit ei pea õigeks, et suhtumises inimestesse ja nende tervisesse on Eesti riik üha kaugenemas euroopalikest väärtustest.

Kesknädalat peaministri avaldus ei üllata, sest Eesti praegune valitsus eesotsas peaministriga on ülima järjekindlusega hoidnud kurssi: uppuja päästku ennast ise - mis see valitsus siia puutub! Valitsus on esimesena sisse võtnud koha korralikult varustatud päästepaadis ja jälgib huviga, kuipalju sellest vettevisatud rahvast välja ujuda jõuab. Säärane küünilisus enam isegi ei üllata.

Kn

Jaga |