Keskerakond algatas Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

Riiklikult tähtsa küsimuse arutelu vajaduse otsustas Keskerakonna juhatus 28. juunil, analüüsides maadevahetuse kohtuasja poliitilisi järeldusi.

Ettekannetega esinesid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja vandeadvokaat Leon Glikman.

Kadri Simson: vandekohtu loomist tuleks kaaluda

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas, et peaaegu pool miljonit karistusregistrisse kantud kodanikku - see viitab Eestis ühiskondlike suhete ülekriminaliseeritusele.

„Mõistusele pole vastuvõetav, et oleme kuritegelik rahvas. Viga tundub olevat muus, näiteks selles, et õiguse rakendamine on muutumas konveierlikuks. Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik Rait Maruste on väljendanud muret, et kokkuleppemenetluste liigne ülekaal on viinud õigusemõistmise kohtusaalist tegelikult prokuratuuri ja sisuline õigusemõistmine toimub sealsetes kabinettides," rääkis Simson.

Simson rõhutas, et Eesti kohtueelne menetlus ei põhine europiidsel poolte võrdsusel ja võistlevusel, vaid eelmisest ajast pärit nn. inkvisitsioonilisel uurimisel, kus õigust mõistetakse kohtueelses staadiumis, uurija kabinetis.

„Meie põhiseaduse kohaselt peab igale sõnumisaladuse riivele eelnema kohtu luba, kuid Eesti seadused paraku võimaldavad teatavatel juhtudel seda ka kohtu loata. Tõendite kogumine jälitustegevusega peaks ka kehtiva seaduse alusel olema erandlik; praktikas on erandlik aga see, kui seda mugavat tõendite kogumise viisi ei kasutata. Selliseid tähelepanekuid võib tuua palju. Tegemist on tendentsiga, kus riik liigub hiilivalt isiku põhiõiguste piiramise poole, ja me lepime sellega kui paratamatusega. Nii aga võõranduvad inimesed riigist," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees.

„Pole kahtlust, et kodanike massiivne varjatud jälgimine viitab politseiriigile. Statistika kohaselt on kohtute poolt viimastel aastatel rahuldatud ca 97-98% taotlustest pealt kuulata, mis näitab selle protseduuri samatasemelist sisukust, nagu saaksime valimiste hindamisel NSVL-s valimistulemuste põhjal," ütles Kadri Simson.

„Korrigeerimist vajaks regulatsioon kohtunike julgeolekukontrolli osas, mida praegu teostab KAPO, kes on ise samaaegselt kriminaalasjade menetleja ja ka pool kohtuvaidlustes. Muutmist ja vastavusse viimist Euroopa Kohtu praktikaga vajaks meie riigivastutuse seadus, sest hetkel on riigi vastutuse alused ebamõistlikult piiratud, samuti peab viima Eesti seadused ja kohtupraktika vastavaks vähemalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni miinimumstandarditele," tõi Keskerakonna fraktsiooni esimees näiteid muutmist vajavast seadusandlusest.

„Kujunenud olukorras võiks Eesti tõsiselt kaaluda ka vandekohtu institutsiooni loomist. Meie riigi ja ühiskonna areng on küps sellise põhimõttelise otsuse vastuvõtmiseks," lõpetas Simson.

Kalle Klandorf: üks samm diktatuurini

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf rõhutas Riigikogus, et inimesed tunnevad ennast hirmunult, sest üha rohkem võib riigi jõuametkondade tegevuses märgata ebademokraatlikke ilminguid.

„20 aastat tagasi vastu võetud põhiseadus oli tolle aja kohta üks demokraatlikumaid, kuid aastate möödudes muutuvad poliitikute tõlgendused sellest üha ebademokraatlikumaks," rääkis Klandorf. „Meie kriminaalmenetlus ei tunnista tähtaegasid ning nende puudumine on viinud selleni, et menetleja saab ükskõik kui kaua isiku tegevust uurida, tema eraellu ja muusse elutegevusse sekkuda. Kehtiv seadusandlus annab õiguskaitseorganitele võimaluse praktiliselt lõputuks varjatud kohtueelseks menetluseks."

Klandorf rõhutas, et tihti esineb kohtutoimikutes ülekuulamisprotokolle, mis on sõna-sõnalt sarnased. „Mis selliseid vigaseid menetlusi tingib ja kes peab menetluse eest vastutama, kas mitte prokurör? Meie riigi juhtivad kohtunikud on arvanud, et seda tingib lollus või lohakus, aga kindlasti ka vastutuse puudumine. Avaliku teenistuse seadus võimaldab kahju tekitanud ametnikult selle välja nõuda, kuid pole kuulnud, et keegi oleks pidanud vastutama nende kõmuliste protsesside eest, mis on kohtus lõppenud täieliku õigeksmõistmisega."

„Mulle teeb muret veel üks menetlustoiming, millest on viimasel ajal palju juttu olnud. See on läbiotsimise temaatika, mis tõusis päevakorda pärast Keskerakonna kontori totaalset läbiotsimist kaitsepolitseiametnike poolt. Selle läbiotsimise disproportsionaalsusele viitas avalikult ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste," märkis Klandorf Riigikogu saalile.

Klandorf tõi esile, et küsimusi tekitab õiguskaitseorganite informatsiooni jõudmine meediasse. „Kas kogu info, mis ei ole seotud eeluurimisega ning pole vajalik selle läbiviimiseks, jääb ikka uurimisasutuste seinte vahele ja on kaitstud sõnumisaladusega? Erinevad lekked ajakirjandusse ei tekita minus kindlustunnet. Seoses sellega on prokuratuur võtnud enesele erakordse vastutuse. Täna jutuks olevates küsimustes manipuleerivad meedia arvamusega jõud, kes ise ei oska või ei taha oma tööd tulemuslikult teha. Kontekstitut informatsiooni avalikuks tehes kahjustavad need jõud riigi toimimist ning seavad kahtluse alla meie õigussüsteemi toimimise," ütles Klandorf.

„Paljud õigusteadlased on väljendanud ka rahulolematust kriminaalmenetluse seadustiku veebruarikuus jõustunud seadusparandustega, nagu näiteks jälitustegevuse seadus. Ilmselt põhjusel, et viimastel aastatel on uurimisorganid väga selgelt laiendanud oma jälitustegevust ning üsna lihtsaks on läinud ka kohtunikelt jälitustegevuse loa saamine," nentis Klandorf,.

„Loomulikult peab sellise ohjeldamatu tegevuse saama kuidagi tsiviilkontrolli alla. Järelevalvet teostab Riigikogu vastav komisjon, kuid kahjuks peab nentima, et see komisjon lihtsalt ei jõua kontrollida, sest jälitustoimingute hulk on lihtsalt nii massiliselt kasvanud," lisas ta.

Klandorf tõi välja, et 2010. aastal esitati Riigikogusse „prokuratuuri üle tsiviilkontrolli taastamise eelnõu". „Selle peale teatas aga riigi peaprokurör Norman Aas, et seda vaja ei ole, sest prokuratuuris on kõik korras ja kontrolli all. Kui me tsiviilkontrolliga kohe tegelema ei hakka, võib hiljem juba hilja olla, ja siit on üks samm diktatuurini," märkis Klandorf.

Leon Glikman: inimesi ruineeritakse rängalt

Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul esinenud vandeadvokaat Leon Glikman nentis, et kahjuks leidub liiga palju neid juhtumeid, kus korralikud inimesed jäävad seaduste hammasrataste vahele ning et suurimaks probleemiks on kohtueelne inkvisitsiooniline menetlus.

„Vaatamata Eesti väiksusele ja sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus võtab menetlusse väga väikese osa asju, on ilmne, et Eesti suhtes on korduvalt tuvastanud põhiõiguste rikkumisi. Siinkohal on just küsimus selles, et osa seadustest ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile vastavad," rääkis Glikman.

Advokaat rõhutas, et Eesti õigussüsteemi suurimaks õnnetuseks on inkvisitsiooniline kohtueelne uurimine. „Õiguslikult vildakale inkvisitsioonilisele kohtueelsele menetlusele järgnev kohtumenetlus loob üksnes illusiooni võistlevast menetlusest. Mulle on täiesti arusaamatu, miks võeti inkvisitsiooniline uurimine üle Nõukogude ajast," märkis Glikman.

„Kindlasti pean ülimalt oluliseks, et seadusandja kehtestaks kohtueelse menetluse tähtajad. Praegu võidakse ükskõik millist kriminaalasja menetleda ükskõik kui kaua, inimest ruineeritakse rängalt ja tema saatus jääb kauaks ebakindlaks," lisas Glikman. „Samuti vajame vahistust reguleerivate seaduste muudatusi ning seadusemuudatust, mis võimaldaks kohtul lõpetada ilmselgelt põhjendamatu kriminaalasja."

Vandeadvokaat Leon Glikman viitas veel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonile ning märkis, et Eestis jälitustegevust sätestavad normid on sellega olulises vastuolus.

Ülevaate koostas TAAVI PUKK

Jaga |