Kuhu on kadunud poliitikahuvilised noored?

Kui noortest räägitakse, siis esitatakse sageli küsimus: kes on noor? Levinud on vastus, et noored on kõik, kes on hingelt noored. Sama arvamust jagavad ka kesknoored. Kuid Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26aastast inimest.

Aktiivseks nooreks peetakse inimest, kes osaleb korralikult valimistel või kes osaleb viies erinevas noorteorganisatsioonis või kes mõtleb hoolivalt keskkonnast, keerates hambaid pestes kraani kinni või visates vanapaberi selleks ette nähtud prügikasti. Keskerakonna noortekogu peab aktiivseks noort, kes on teadlik talle avatud võimalustest, huvitub poliitikast ja tahab kaasa rääkida nii noori kui ka kogu Eestit puudutavates küsimustes. 

Noorte aega sisustavad enamasti arvutimängud, sotsiaalvõrgustikud ja teler. Noort, keda huvitab lugemine, ajalugu ja  maailmas toimuv, peetakse pigem erakuks kui eeskujulikuks tegijaks. Siin on erinevatel noorteorganisatsioonidel palju teha. Meie kõigi ühine eesmärk on noored kodust välja saada, tuua nad rahva sekka. Pole vahet, kas ühendus tegeleb poliitiliste küsimustega, keskkonnaga või on tavaline luulering. Oluline on noort märgata ja teda õigel ajal suunata ning kaasata. Kõik kogemused, mida noor erinevatest kooslustest ammutab, on hilisemas elus hindamatu väärtusega.

Kui noored kirjeldavad sõna poliitika, märgitakse esimeste asjadena: keeruline, räpane, mittevajalik. Karm hinnang, aga paraku reaalsus. Noortele tunduvad need otsused, mida lipsudes härrasmehed ja kaunites kostüümides daamid Riigikogus teevad, kuidagi võõrad ja kauged olevat. Noored ei mõtle reaalselt sellele, et iga seadus, mis Riigikogus  kinnitust leiab, mõjutab otseselt või kaudselt nende endi elu ja tulevikku.

Noored puutuvad varem või hiljem kokku tegelikkusega. Täna nad omandavad haridust, varsti muretsevad töökoha pärast ja kunagi on väärikad pensionärid. Paraku ei mõtle me alati nii laialt. Noored peaksid leidma tee, kuidas olla kaasatud otsustusprotsessidesse. Aga noor peab seda ise tahtma, huvituma riigielust. Tänast noort tuleb kohelda võrdse partnerina ja rääkida talle tema võimalustest, mitte võtta teda kui eluvõõrast ja väheteadlikku. Tunnustamine ja usaldamine aitavad noori aktiviseerida, panna neid maailmaasjadest rohkem huvituma.

Heaks näiteks noorte võrdsest kohtlemisest on toimekas ja teineteist tunnustav koostöö Keskerakonna ja erakonna noortekogu vahel. Hea on tunda,  kui sinu arvamust kuulatakse, veel parem, kui seda ka rakendatakse. Keskerakond on saanud aru, et tänased otsused mõjutavad kõige enam meie noori, ja seepärast on kaasatud kogu erakonna tegevusse hulk noori elurõõmsaid inimesi, kellel kõigil on ühine eesmärk - muuta Eesti elu paremaks. Keskerakond on saanud aru, et noortesse investeerimine tasub end kuhjaga ära ning viljad, mida pärast maitsta, on õige magusad. Meie noortekogust on välja kasvanud terve uus põlvkond noori poliitikuid: Lauri Laasi, Olga Sõtnik, Tiit Terik, Siret Kotka, Olga Ivanova,  Rainer Vakra. Neist näiteist piisab, et aru saada, kui viljakas on olnud Keskerakonna noortekogu.

Iga noorteühenduse ülesanne on olla eeskujuks teistele organisatsioonidele oma tegusate noorte eristumise ja silmapaistvusega. Meie noortekogu on Baltimaade suurim poliitiline noorteühendus ning me tahame jätkuvalt tõsta noorte inimeste teadmisi poliitikast, laiendada nende maailmapilti ning anda neile eluks vajalikke kogemusi. Minu arvates aktiivseid noori Eestis jätkub, tuleb neid vaid märgata ja nendega tegelda.

TÕNIS MÖLDER, Keskerakonna noortekogu peasekretär

Jaga |