Mailis Repsist saagu järgmine Eesti Vabariigi president!

Mailis Reps, Teie olete üks Eesti Vabariigi presidendi kandidaatidest ning olete näoga rahva poole. Millal ja kuidas tuli Teil mõte osaleda niiöelda presidendivalimise-rallil?

Minu otsus kandideerida Vabariigi Presidendi ametikohale ei sündinud kergekäeliselt, sest riigipea töö nõuab tõsist vastutust ja pühendumist. Andsin oma nõusoleku pärast põhjalikku kaalumist, kui kandideerimise ettepanekuga olid minu poole pöördunud paljud sõbrad ja erakonnakaaslased. Minu senine haridustee, töökogemus ning perekonna toetus andsid mulle kindlustunde see väljakutse vastu võtta. Kandideerin presidendiks, sest soovin meile kõigile ehitada parima võimaliku Eesti Vabariigi.

Kas Teie arvates peaks saama rahvas õiguse presidenti valida?

Kindlasti. Olen koos mõttekaaslastega aastaid võidelnud selle eest, et rahvas saaks õiguse presidenti otse valida. Vabariigi President on vastavalt põhiseadusele Eesti riigipea. Juba see näitab, et just rahvas peaks saama õiguse teda ka valida. Eesti ei vaja riigipead, kellega lepitakse kokku erakondade tagatubades ning kellega rahvas samastuda ei suuda. Kui saan presidendiks, siis algatan põhiseaduse muutmise, et anda Eesti rahvale presidendi otsevalimise õigus.

/Järgnevat loe: www.kesknadal.ee/

Millised ootused ja lootused on Teil 24. septembriks, mil toimub presidendi valimine valijatekogus?

Järgnevad kolm nädalat tõotavad tulla väga pingelised ning kiired. See aeg saab täidetud peamiselt valijameestega kohtumistega. Viimaste kuude jooksul olen ma külastanud enam kui 170 omavalitsust ning kohtunud paarisaja omavalitsusjuhiga. Olen veendunud, et valimiskogus on mul väga head võimalused valituks osutuda. Loodan, et Eestile valitakse parim võimalik riigipea.

Kui Teid valitakse Eesti Vabariigi presidendiks, siis mida teeksite Eesti riigis teisiti, kui praegu on?

Minu hinnangul peab tulevane Eesti president juhtima rohkem tähelepanu siseriiklike probleemide lahendamisele. Välispoliitiline vaade on ääretult tähtis, kuid esmalt tuleb kodus asjad korras hoida. Presidendi käes pole võluvitsa kõigi probleemide lahendamiseks. Küll aga on riigipea kohustus olulised teemad lauale tuua ning esitada ka omapoolseid ettepanekuid.

Meie riigi peamine mure on täna rahvaarvu langus. Sama tõsiseks probleemiks on jätkuvalt piirkondlik ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis saab tihti alguse juba varajases lapsepõlves. Riigipea peab jälgima, et valitsev poliitika toetaks tasakaalus arengut ning aitaks eeskätt raskustes inimesi. Riigipea peab kõnetama ja ühendama kõiki Eesti kogukondi. Presidendina annan oma panuse, et lõppeks pidev vaenu ja sõjahirmu külvamine, mis lõhestab ja hirmutab ühiskonda.

Riigipeaks saades taotlen ka laiapõhjalise riigireformi elluviimist. Riigikogus läbi surutud haldusreformi seadus on poolik lahendus, mis tulnuks jätta välja kuulutamata.

Kas olete minuga nõus, kui ütlen, et praegune president Toomas Hendrik Ilves on näoga ainult välismaa poole ning elu Eesti Vabariigis teda eriti ei huvita?

Ma ei soovi hinnata Toomas Hendrik Ilvese tehtut, vaid ütlen seda, et minu hinnangul peab tulevane president senisest enam tegelema siseriiklike küsimustega. Me ei vaja ülemvälisministrit, vaid riigipead, kes julgeks tegeleda sisemaiselt teravate teemadega.

Kas teie arvates on õige see, et rahvas ei saa Riigikogu valimiste ajal valida kõikide kandideerijate hulgast ning valija peab tegema valiku nende hulgast, kes tema piirkonnas kandideerivad? Ja kas õige on see, et võimule ei pääse need, kes on saanud rahva poolt enim hääli? (Tavaliselt valivad võimulepääsejad ise omale meeskonna nende hulgast, kes on ühte meelt ja sobivad omavahel.)

Selliselt on meie valimissüsteem üles ehitatud ja tegelikult pean ma õigeks, et meil on siiski valimisringkonnad. Sest see suurendab võimalust, et kohalikud eksperdid saavad võimaluse öelda sõna sekka ka riigitasandil.

Koalitsiooni moodustamine on aga omaette küsimus. Minu hinnangul on kindlasti väär see välistamispoliitika, mida on aastaid mänginud Reformierakond. Eesti on liialt pisike, et selliseid mänge mängida, me vajame kõikide jõudude kaasamist.

Kui teid presidendiks valitakse, kas muudaksite siis ka valimisseadust, või teeksite Riigikogule vastava ettepaneku, et rahva sõna rohkem maksaks ja rahval oleks huvi ka rohkem valimistest osa võtta?

Nagu mainitud, algataksin ma presidendiks saades põhiseaduse muutmise, et anda Eesti rahvale presidendi otsevalimise õigus. Siis maksab rahva sõna tänasest enam. Samuti plaanin algatada põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks. Seda tuleks teha nii, et rahva pakutud seadused tuleksid samuti parlamendi ette esimesele lugemisele. Lisaks leian, et Eestis tuleb seadustada ka rahvahääletuse võimalus – piisaval hulgal inimestel peab olema õigus panna nende jaoks tähtsaid küsimusi rahvahääletusele. Need sammud aitaksid kaasa otsedemokraatia kasvule Eestis.

HILLAR KOHV Viinahaualt, Tori vald Pärnumaalt

Jaga |