Appikarje ootab vastukajasid

30. jaanuar 2008


Mullu novembri lõpupäevil saatsid Tartumaa ajaloolisest koolikeskusest Rõngust kuus vana koolmeistrit, keda oli masendanud Soomes Jokela koolis vägivallameelse õpilase toimepandud hulgimõrv, avaliku kirja Eesti riigijuhtidele ja avalikkusele, kirjutavale, rääkivale ja näitavale meediale. Nad osutasid mitmetele nende meelest ohtlikele asjaoludele (sealhulgas Jokela tragöödia liiga üksikasjalikule käsitlemisele internetimeedias) kui vägivalda propageerivatele ning püüdsid kätte näidata ka Eesti koolis ja ühiskonnas maad võtva jõhkruse võimalikke allikaid.

Kirjas nenditakse, et kuigi Eestis on üles kasvanud juba mitu inimpõlve, kel puudub sõjajõhkruse reaalne kogemus ja hirm, soodustab siingi jõhkruse levimist küberruumi virtuaalses maailmas reaalselt toimiv ülemaailmne suhtlusring, mis muu hulgas propageerib „üliinimeseks" saamist ja kuhu on pääs ka Eesti noortel. Tänaste noorte räige jõhkrus pärineb avaliku kirja kirjutajate meelest telekanalites piiramatult näidatavatest märulifilmidest, samuti arvutimängudest. Väikelastelegi mõeldud multifilmid on täis jõhkrust. Nähes päevast päeva ekraanil ja ka elus aset leidvat jõhkrust, võtab laps paratamatult selle omaks.

Meenutatakse, et juba enam kui neli aastat tagasi tegi Rõngu vallavolikogu Eesti valitsusele ettepaneku algatada seadus, mis korrastaks vägivalda ja allumatust propageerivate telesaadete ja filmide demonstreerimist ning sedalaadi arvutimängude müüki. Sel viisil saaks kaitsta sotsiaalselt mitteküpseid noori kaudse kuritegudele ahvatlemise vastu ning tõsta massimeedia vastutust kasvava sugupõlve moraalse kasvatamise eest. Ettepanek nägi ette saavutada olukorra paranemine mitte ärakeelamisega, vaid vastava tegevusloa maksustamisega.

„Meie avalik kiri on appikarje ühiskonnale – päästa eesti rahvas tervikuna ja eriti meie noorsugu moraalitutest ning kuritegevusele ahvatlevatest kommertslikest märulifimidest. Kui massimeedia ise seda vabatahtlikult teha ei taha, siis on seadusandja kohustus panna asi paika. Käesoleval juhul ei ole tegemist sõna- ja eetrivabaduse piiramisega, sest taotletakse jõhkrust ja allumatust ülistavate märulite näitamise korrigeerimist."

Neile, kelle sõnul jõuab jõhkrust meie noorteni ka Eesti-välistest kanalitest, sisaldub kirjas vastuväide: „Probleem on selles, kas seda informatsiooni saavad üksikud või tuhanded noored."

Avalikule kirjale alla kirjutanud vanad koolmeistrid Evald Mihkra, Lehte Puudersell, Mare Russak, Endla Sööt, Endel Sikk ja Aime Mardi soovivad sõna- ja eetrivabaduse rakendamist tervikuna eesti rahva vaimse arengu huvides, sest massimeedia peab olema rahva vaimse tervise propageerija.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (384)