Eesmärgiks on iseseisvad ja tugevad omavalitsused

Keskerakonna eesmärk on aastaid olnud, et kohalike omavalitsuste võimekus kasvaks. Kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine, finantsautonoomia suurendamine, maapiirkondade toetamine ja maavalitsuste kaotamine olid sees ka Keskerakonna 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormis.

Muudatused, mis kohalike omavalitsuste elus praegu toimuvad, on suurimad viimase 25 aasta jooksul. Haldusreform on edukalt kulgenud: tervelt 85 protsenti omavalitsustest suutsid kokkuleppele jõuda ning liitumisotsused ära teha.Täna liigume selle poole, et peale piiride muutmise saaksid omavalitsused ka muul moel jõudu juurde.

Omavalitsused saavad juurde vastutust ja võimekust juba seeläbi, et oleme otsustanud lõpetada maavalitsuse kui hääbuva funktsiooniga haldusstruktuuri tegevuse – teema, millest on aastaid räägitud. Maavalitsuste kaotamisel antakse kõik omavalitsuslikud ülesanded üle kohalikele omavalitsustele, loomulikult koos vahenditega nende täitmiseks. Selle otsusega viime kohalikku elu puudutavad küsimused inimestele lähemale. Lisaks on eesmärk kokku leppida ka täiendavates funktsioonides, mis seni on olnud riigi ülesanded, kuid mille täitmine just kohaliku omavalitsuse tasandil annab parema tulemuse.

Omavalitsuste roll peab kasvama ning nende osatähtsus valitsussektoris tõusma 25 protsendilt märgatavalt suuremaks. Oleme asunud taastama omavalitsuste tulubaasi ning kolme aasta peale on selleks kavandatud 55 miljonit eurot. Tuleme omavalitsustele appi, et neil oleks motivatsiooni tõsta lasteaiaõpetajate palkasid ja parandada laste huvitegevuse kättesaadavust, lisaks soovime toetada omavalitsusi kooli tugiteenuste pakkumisel. Samuti parandame koolilõuna ja maakondliku ühistranspordi rahastamist ning oleme omavalitsustele appi tulnud sotsiaalteenuste paremaks korraldamiseks.

Väljarände ja ääremaastumise vähendamise võtmesõnaks on töökohad. Kui kodus tööd ei ole, ei saa sinna jääda. Kui on töökoht, saab sinna kodu rajada. Paljud noored spetsialistid, kes töötavad praegu Tallinnas ja on mures lasteaia- või koolikoha pärast ega saa endale lubada pealinnahindadega kinnisvara, aga pärinevad juurtelt mõnelt nn ääremaalt, läheksid kodukanti tagasi, kui oleks olemas rahuldustpakkuv töö. Valitsuse eesmärk on viia Tallinnast välja ligi 1000 riigitöökohta. Välja saab viia asutusi, mis toimivad iseseisvalt: nendes töötavad inimesed ei pea iga päev teenust pakkuma või suhtlema valitsuse, Riigikogu, ministeeriumide ega välisriikidega. Ümberkolimisel käsitleme piirkondi vastavalt igaühe eripärale: tööstuspiirkonnas tuleb tegelda tööstusega, põllumajanduspiirkonnas põllumajandusega.

 Kindlasti seisab ees hulk tööd. Suur roll on täita kohapealsetel inimestel: te peate oma uusi valitud juhte selles töös igati toetama, aga vajadusel ka nõudlikult küsima ja kõva häält tegema, kui miski hakkab valele teele minema. Haldusreformi, omavalitsuste liitmist ei vii läbi keegi kuskil kaugel või mingi masin: haldusreformi tulemuslikkus sõltub inimestest igas Eestimaa paigas.

KESKMÕTE: Haldusreform on edukalt kulgenud: tervelt 85 protsenti omavalitsustest suutsid kokkuleppele jõuda ning liitumisotsused ära teha.

MIHHAIL KORB,

riigihalduse minister, Keskerakond

Jaga |