Eesti narkosurmade poolest Euroopas esireas

Kui Euroopa Narkoseirekeskuse (EMCDDA) andmetel sureb Euroopas keskmiselt 40 meest miljoni kohta (vanuses 15-39) narkootikumide tarvitamise tõttu, siis Eestis on vastav arv 353. Nii selgub Euroopa Narkoseirekeskuse värskest aastaraportist.

Võiks lihtsalt öelda: vabariigi valitsuse tegevusetus narkomaania vastu võitlemisel on andnud oma tagajärjed. Noored inimesed surevad või lahkuvad Eestist, ja kurb on see, et selles ei nähta mitte mingeid ohumärke meie riigi tulevikule.

Lapssõltlased

Tallinnast ja ka Eestist laiemalt rääkides võtan vaatluse alla lapssõltlased aastatel 2000-2011, kui olin Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja, mis on peaaegu ainus professionaalne asutus, kus tegeldakse pealinna lapssõltlastega. Keskuses on 48 kohta. Mõneti sarnane asutus tegutseb Jõhvis - sealne Noorukite Ravi- ja Rehabilitatsioonikeskus Corrigo on projektipõhine OÜ, millel on 18 kohta.

Eestis on nii toksikomaanidesse kui ka narkomaanidesse ükskõikselt suhtutud juba 1990. aastate keskpaigast. Esimene „külm dušš" tabas ühiskonda aastal 2001, kui järsult kasvas HIV-positiivsete arv. Tol aastal tuli neid juurde 1474!

Nii siis kui ka järgmistel aastatel oleme ka selle näitajaga trooninud Euroopa tipus. 2011. aasta lõpul oli Eestis 8062 nakatunut; käesoleval aastal on lisandunud veel üle 300. Olen ammu seisukohal, et see arv on tegelikult poole suurem.

Alkohol ja turvamata seks kui HIV-i soodustajad

Pahatihti on narkootikumid ja HIV-nakkus seotud, aga esineb palju ka neid juhtumeid, kus nakkus saadakse alkoholijoobes ja turvaseksivahenditeta seksuaalvahekorra tõttu. Seepärast on eriti oluline pöörata tähelepanu mitte ainult narkootikumidele, vaid ka alkoholitarbimisele ja toksikomaaniale. Ja kõik oleneb sellest, kui tulemuslikud on nii ennetavad kui ka võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogrammid ning nende rakenduste järjepidev rahastamine.

Lapsed turvakeskuses

Kui asusin Tallinna Laste Turvakeskust juhtima, oli Nõmme teel paiknevas keskuses sõltuvusprobleemidega alaealistele vaid 16 kohta. 2002. aastal suurendas Tallinn sealset kohtade arvu 34-ni, 2008. aastal 40-ni, 2010. aastal 48-ni. Hetkel jagunevad 48 kohta järgmiselt: kaks 12-kohalist osakonda tüdrukutele ning kaks 12-kohalist osakonda poistele. Abisaajate vanus on 10-18 eluaastat.

Avamisest septembris 2000 kuni juunini 2011 sai turvakeskuses abi 844 sõltuvusprobleemidega last (neist 241 eestikeelsed ja 497 venekeelsed, üks soome- ja üks leedukeelne; poisse 547 ja tüdrukuid 297). Kuna aastatel 2001-2007 oli vaid üks osakond tüdrukutele ning kaks osakonda poistele, siis sellest mõneti suurem poisslaste arv. Korduvalt viibis keskuses 25 eestikeelset ja 79 venekeelset last.

Aastal 2008 nii eesti- kui ka venekeelsete arv võrdsustus. 2009. aastal viibis sõltuvusprobleemsete turvakeskuses 46 poissi ja 47 tüdrukut, aga nii 2010. kui ka 2011. aastal oli abivajajate hulk arv napilt poisslaste poole kaldu.

Millised olid laste probleemid?

Poistel oli aastail 2000-2004 peamiseks põhjuseks toksikomaania, millele järgnesid narkootikumid ning alles seejärel alkohol. 2005-2011 tõusis esikohale alkohol, järgnesid narkootikumid. 2008-2010 polnud keskuses ühtki toksikomaani; 2007. aastal oli neid kaks ning 2011. aastal vaid üks nuusutaja.

Tüdrukutel olid aastail 2000-2006 peamiseks sõltuvuspõhjuseks narkootikumid, sellele järgnes alkoholi tarbimine ning esines mõni üksik toksikomaaniajuhtum. 2007. aastal sai tüdrukute turvakeskusesse suunamisel peamiseks alkohol, ja seda juhtivalt kuni 2011. aastani. Teisele kohale jäid narkootikumide tarvitajad, ja nii on see tänini. Toksikomaaniaga viibis 2007. aastal keskuses vaid üks tüdruk ning 2008-2011 polnud ainsatki tüdrukust toksikomaani.

Kõige rohkem on 15-aastasi

Uurisin ka turvakeskuses viibinute vanust. Arvukaim rühm olid 15-aastased. Järgnesid 14-aastased ning seejärel juba 16- ja 17-aastased. Neile omakorda järgnesid 13- ja 12-aastased. Kõige nooremad toksikomaanid (8- ja 9-aastane) viibisid keskuses selle esimesel tööaastal. Õnneks on keskusesse sattunute eapiir aasta-aastalt tõusnud, hetkel on noorimad 12-aastased.

Mis edasi saab?

Aastate jooksul on enim lapsi (üle 600) saanud abi ja läinud pärast 6-9-kuulist rehabilitatsiooni tagasi koju. 130 on suunatud edasi asendushooldusele ja 23 saadetud teise hoolekandeasutusse. 12 läks erikooli ning 3 sattus vangi.

Tallinna linnaosadest on enim lapsi (303) ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses olnud Põhja-Tallinnast, 148 Lasnamäelt, 143 Mustamäelt, 83 Kesklinnast, 58 võrdselt nii Kristiinest kui ka Nõmmelt, 26 Haaberstist ja 8 Piritalt.

17 last sattus avamisaastal Tallinna keskusesse ka teistest Eestimaa piirkondadest. Kuna seda ravi- ja rehabilitatsioonikeskust finantseeritakse Tallinna linna eelarvest, võetakse nüüd vastu vaid Tallinna sissekirjutusega lapsi.

Peamised kitsaskohad

1. Selliseid rehabilitatsioonikeskusi on vaja kogu Eestis, peaaegu igas maakonnas.

2. Need keskused peavad olema rahastatud riigieelarvest.

3. Niisuguste keskuste tegevuse aluseks on õigusaktid, kuid täna puudub Eestis selliste keskuste tööd reguleeriv õigusakt.

4. Alkoholi kuritarvitavate lapssõltlaste suur arv näitab riigi nõrka alkoholipoliitikat.

5. Alkoholisõltuvusest saab narkosõltuvus, mis ongi viinud tõsisekstegeva faktini - Eesti on narkosurmade hulgalt Euroopas esireas.

6. Turvakeskustesse sattunute arv pole suur, sest sellised abiandmiskohad on vaid Tallinnas ja Jõhvis ega kata kogu Eesti vajadusi. Väga paljud lapsed ei saa oma sõltuvusprobleemidele abi. See on kindlasti üks narkosurmade suure arvu põhjusi.

[esiletõste]

Vabariigi valitsuse tegevusetus narkomaania vastu võitlemise valdkonnas on andnud omi tagajärgi - noored inimesed surevad või lahkuvad Eestist, ja selles ei nähta mitte mingeid ohumärke meie riigi tulevikule.

Kasutatud allikad:

http://www.corrigo.ee/esileht/ou_corrigo_struktuur OÜ Corrigo Jõhvis.

http://www.tarbija24.ee/1041900/eesti-meeste-narkosuremus-uletab-uheksakordselt-eurokeskmist/

http://www.hiv.ee/et/HIV-Eestis-ja-mujal-maailmas-/HIV-nakkuse-olukord-Eestis

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hiv-nakatunute-arv-laheneb-300le.d?id=59975189

Korp, Erki; Tulva, Taimi (2012). Sotsiaalne rehabilitatsioon ja sotsiaalprogramm Tallinna Laste Turvakeskuses. Käsikiri. Tallinn.

ERKI KORP, sotsiaaltöötaja, Tallinn-Nõmme linnaosavanem (Keskerakond)

[fotoallkiri]

Tänaseks oleme jõudnud Euroopas esiritta. Piltidel tüdrukud, kes narkootikume tarbinuna hakkavad ennast lõikuma. 1. detsembril tähistatakse maailmas ülemaailmset AIDS-i vastu võitlemise päeva.

Jaga |