Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kui palju maksab aspiriin?

PEEP PÕDDER,      11. september 2002


Arsti mõtteid pärast öist järjekorda apteegis


Ravimite kõrged hinnad, harjumuspäraste arstirohtude kadumine, arstiabi halb kättesaadavus, lastearstidest loobumine, haiglate sulgemine, pikad järjekorrad polikliinikus ning haigekassa üleolev suhtumine probleemi iseloomustavad tänast seisu Eesti tervishoius.

Nädalat paar tagasi jäin kauemaks tööle toimetama ning panin hilist kellaaega tähele alles pärast abikaasa kõnet, kes murelikult teatas - minu paar päeva tagasi vaktsinatsioonisüsti saanud pojal on tõusnud kõrge palavik. Et rätsepal pole pükse, kingsepal kingi ja arstil kodus ravimeid, tormasin valveapteeki Tõnismäel.

Öine järjekord apteegis shokeeris arsti

Sellest, mida ma öises apteegis nägin, ma lihtsalt kangestusin. Pikk järjekord lookles luugi taga, oodates abistava käe poolt ulatatud ravimikarbikesi. Üks järjekorralistest tundis mu ära ja teatas kõva häälega: "Tervishoid on täiesti hukas, isegi suure haigla peaarst seisab öösel apteegi ukse taga järjekorras!"
Järgnev Vox Populi laiendas mõistet "hukas" nii sisult kui vormilt mahus, mis mulle higipiisad laubale tõi ja näojume tulipunaseks muutis. Ravimite kõrged hinnad, harjumuspäraste arstirohtude kadumine apteegiletilt, arstiabi halb kättesaadavus, järjekorrad ning haigekassa üleolev suhtumine, rääkimata haiglate sulgemisest ja pediaatrite kadumisest tervishoiu esmatasandilt pani hilised abivajajad üksmeelselt ütlema ka trükimusta mittekannatavaid sõnu. See "keretäis" ajendaski ülalnimetatud probleeme täpsemalt vaagima ning mõnd õpetussõna jagama, kuidas efektiivselt olemasolevaid võimalusi kasutada.

4000 tohtrit vähem kui enne

Kakskümmend aastat tagasi oli Eestimaal umbes 8000 arsti, kes üsna halbades tehnilistes tingimustes püüdsid meid ihuhäda korral aidata. Tehnika puudujääki kompenseeris sagedasem otsekontakt haigega, oskus kuulata nii patsiendi juttu kui südametoone, koputada kopsu ja katsuda maksaserva. Dispanseerimine kroonilise haiguse korral aitas tervisliku seisundi muutusi avastada juba eos. Praegu on Eestis arste poole vähem ning seda puudujääki ei kompenseeri isegi miljoneid maksvad keerulised diagnostikaaparaadid. Nende vähestegi tohtrite tegevust piirab tõsiselt töö- ja puhkeaja seadus, mis jätab arvestamata arstitöö omapära - protsessi pidevuse ning tuntud tõiga, et üks ja seesama raviarst kogu haiguse vältel on oluliselt parem kui kümme erinevat. Ei saa ju ühegi seadusega panna haiget kaheksatunniste intervallidega põdema. Arstide seas "Nestori käkina" tuntud seaduse vastu saame me vaid ühiselt võideldes. Kaheksa tunniga ööpäevas ei sünni suurt arsti.
Veidi aega tagasi kiitis nostalgiahoos vanaproua mulle legendaarset Nõmme kirurgi doktor Brauni kui parimat arsti maailmas. Küsimusele, miks proua nõnda arvab, sain kiire vastuse: "Nii ilusat meest ei ole ma enam kunagi hiljem kohanud. Ta oli hästi tähelepanelik, hooliv, tark, õrna käega ja vaatas mind kuulates otse silma sisse." Huvitav iseloomustus ilule.
Praegune perearstisüsteem on andnud meile võimaluse otsida endale "ilus" arst. Vaid patsiendipoolne aktiivsus aitab eraldada terad sõkaldest. Kui perearst ei leia aega hädalist kiirelt vastu võtta, ei raatsi kulutada raha kallimatele uuringutele ning kurguvaluga tohtrile helistanud patsiendil soovitab peegli juurde minna, taskulamp kätte võtta, endale kurku vaadata ja öelda, mida ta seal näeb (uskuge, seda olen ma isiklikult pealt kuulnud), siis ärge peljake jalavaeva. Leidke endale ja oma perele perearst kas või linna teisest otsast. Kehva rätsepa juures te ju ei käi ja käpardist torumeest oma kraanikausi kallale ei lase. Olen kindel, et teiepoolne aktiivsus paneb tõsisemalt liigutama ka tervishoiuametnikud, loomaks efektiivsemat ja kvaliteetsemat kontrollsüsteemi arstiabi taseme üle.

Ravimite hinnad peavad langema

Olen täis optimismi, et uue sotsiaalministri ponnistused kannavad lõpuks vilja ja ravimite hinnad hakkavad langema. Uus ravimite müüki reguleeriv seaduseeelnõu näeb ette olulise juurdehindluse taseme piiramise apteekides, samuti ei luba apteekide ketistumist suuremas mahus kui 25% turust. Viimane meetmetest peaks tagama küllaldase konkurentsi.
Samuti on positiivne Euroopa Liidu maades kasutusel olevate ravimite kiirendatud korras registreerimine Eesti ravimiregistris. See avab odavamate ravimite juurdevoolu Eesti turule, näiteks Hispaaniast, Belgiast, ja lisab veel ühe põhjuse, miks hoida pöialt eurokõnelustel kandidaatmaadele Poolale, Ungarile, Tsehhile, Slovakkiale. Eriti palju on küsitud, kuhu on kadunud odavad vene ravimid. Paljuski müstilise Venemaa ravimitootjate kohta ei osata alati öelda, kui tõsiselt nad oma tööd võtavad ja kas tehtud ravim ka kvaliteetne saab. Seetõttu ongi enamik nendest ravimitest registreerimata.
Kuid nüüd mõned õpetussõnad. Seadus lubab tuua Eestisse registreerimata ravimeid sisse raviva arsti konkreetse taotluse alusel ühekordse loaga kuni aastase ravikuuri jagu. Sarnast ravimit tuleb kasutada arsti perioodilise kontrolli all.
Kui lähete perearsti juurde, ärge häbenege nõudmast ühekordse loaga ravimit, mis on teile sobinud. Natuke paberlikku bürokraatiat ja asjaajamist lahendab sageli probleemi. Olgu näiteks või laialt tuntud Korvalooli tilgad, mida perearstid oma haigetele juba ohtrasti tellinud on. Ravimite hulgimüüjad on siiamaani lahkelt appi tulnud ja rohu Venemaa avarustelt ka Eestisse transportinud. Kahjuks aga ei ole suur osa ravimitest Venemaalgi enam odavad.
Arstilt nõudke kindlasti informatsiooni ravimi toimeaine ja hinna kohta. Eesti apteekides on mitmed ravimid müügil sama toimeainega, kuid eri firma toodanguna. Hinnaskaala kõikumine on aga märkimisväärne. Adidase pluusi asemel kõlbab selga panna ka kodukootud kampsun. Kas tasub Bayeri aspiriini eest mitu korda rohkem maksta, seda enam, kui rahakott on õhuke, või rahulduda kodumaisega? Otsuse tegemisel aitab apteegiinfo ja Internetki. Loodan, et Tallinna linn jõuab lähiaegadel oma sõltumatu infosüsteemi loomiseni, kus farmatseudiharidusega inimene aitab leida kõige optimaalsema ja säästlikuma variandi.

P.S.
Need nõuanded tunduvad võibolla piisana veejoa kõrval, mis on vajalik närbuma kippuva meditsiinitaime kastmiseks ja turgutamiseks, kuid uskuge mind - abi sarnasest mõtteviisist ja tegevusest on suurem, kui oodata oskame. Muide, apteegijärjekorrast sain endale kolm uut patsienti, ühega neist plaanime taotleda ühekordset luba patsiendi poolt pikka aega kasutatud Carsili maale sisse toomiseks. Kas ma olen nendele ka "ilus" arst, ei tea. Väike poeg aga ütles täna jutu sees, et tal on hästi ilus emme, mõtles natuke ja lisas - issi ka. Hea seegi.

Viimati muudetud: 11.09.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail