Parema elu eelarve 2018

Töötavate inimeste heaolu parandab maksuvaba tulu reform, millega tõuseb madala- ja keskmisepalgaliste töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuus kuni 64 eurot rohkem kätte.

Tervishoidu läheb järgmisel aastal lisaraha 36 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Tervishoiureformi rahastamine aitab lühendada ravijärjekordi ja parandab meditsiiniabi kättesaadavust.

Eelarves on omavalitsuste tulubaasi tõus ehk Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamiseks. Valitsussektori investeeringud on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. Strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised projektid kultuuri ja spordi valdkonnast. Investeeringud suurenevad võrreldes möödunud aastaga 10 protsenti.

Keskmine pension (ehk 44-aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2018. aastal 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.

Vastutustundlik eelarvepoliitika

Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki, võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga, vähendada poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedasele 0,25 protsendile SKP-st.

Valitsussektori võlakoormus langeb 2021. aastaks 7 protsendini SKP-st (2017. aastal 9,4%) ja maksukoormus jääb järgnevatel aastatel samale tasemele.

Maksukoormust eelarve koostamisega laekuva uue info põhjal Rahandusministeerium veel arvutab, kuid Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt püsib maksukoormus 2018. aastal 2016. aasta tasemel ehk 34,4% SKP-st. 2017. aasta maksukoormus on madalam SKP kiire kasvu tõttu. Samuti tõsteti tänavu aktsiise aasta keskel; tuleval aastal avaldub täisaasta mõju.

Tabel

Maksukoormus (% SKP-st)

Eelarve kulude suuremad suurusjärgud:

* Sotsiaalvaldkond, sealhulgas pensionid ja sotsiaaltoetused: 3,1 miljardit eurot.

* Tervishoid: 1,4 miljardit eurot.

* Haridus: ligi 900 miljonit eurot.

* Kaitsevaldkond: ligikaudu pool miljardit eurot.

Näited olulisematest otsustest eelarve suhtes:

* Kaitsevaldkonda panustab valitsus eelarvekokkuleppe järgi järgmisel aastal 26 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Sealhulgas liitlaste kohaloleku tagamiseks täiendavalt 4,7 miljonit eurot.

* Eelarves on ka täiendav toetus põllumajandusele mahus 18,4 miljonit eurot.

* Teaduse rahastus suureneb 15 miljonit eurot.

* Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeeritakse järgmisel aastal 14 miljonit eurot.

* Erihoolekandeasutustesse investeeritakse 11 miljonit eurot.

* Tervisekeskuste väljaarendamisse investeeritakse 12,5 miljonit eurot.

* Kokku 103 politsei- ja päästeauto soetamiseks eraldatakse riigieelarves 3,9 miljonit eurot.

Palgatõusud

Valitsus otsustas suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise.

Palgafond kasvab rohkem (4,5 protsenti) siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel ja tolliametnikel, samuti ka sotsiaalhoolekande töötajatel.

Järgmisel aastal jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot.

Suurem tasakaal

Peaminister Jüri Ratas ütles, et tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel. „Eelarves on sees maksuvaba tulu reform ja tervishoiureform. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamiseks. Ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas. Sellise Eesti suunas, kus iga inimene on väärtustatud ja hoitud,“ sõnas Ratas.

Kõneldes valitsussektori investeeringutest, märkis Ratas, et need on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. „Mul on hea meel, et strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Näiteks Kääriku spordikeskuse renoveerimine, mis kaasajastab noorte ja tippsportlaste treenimise võimalusi, või Linnateatri suure saali renoveerimine.“

Peaminister rõhutas, et Eesti jätkab vastutustundlikku eelarvepoliitikat. „Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane,“ ütles ta.

Transport

• 2018. aastal kasvavad dotatsioonid nii maantee- ja raudteetransporti kui ka parvlaevaühenduse pidamiseks. Ühistranspordi dotatsioon kasvab uuel aastal kokku ligikaudu 20 miljonit eurot, ulatudes ca 92 miljoni euroni.

• Kui 2017. aastal doteeris riik Elroni reisijatevedu ligi 22,5 miljoni euroga, siis järgmisel aastal ca 31 miljoni euroga.

• Samuti kasvab bussiliinide dotatsioon 21,9 miljonilt 34,8 miljonile.

• Ka lennureiside ja laevaühenduste pidamiseks saartega kasvab dotatsioon 22,6 miljonilt 26,6 miljonile eurole.

• Taristuinvesteeringuteks on järgmisel aastal eelarvesse ette nähtud tänavusega võrreldes täiendavad 34,2 miljonit eurot.

• Suuremateks projektideks 2018. aasta eelarves Tallinnas on Reidi tee ehitus (7,9 miljonit eurot), Haabersti ristmiku rekonstrueerimine (7,5 miljonit), Gonsiori tee rekonstrueerimine (3,3 miljonit),  lennujaama lennuliiklusala erinevad tööd (5 miljonit) ja Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp (4,5 miljonit).

• Väljaspool Tallinna on suurimad 2018. aasta investeeringud suunatud Pärnu maanteel Ääsmäe–Kernu vahelisel lõigul 2+1 möödasõiduradade ehituseks (5,1 miljonit eurot) ning Narva transiittee ehituseks (2,4 miljonit eurot).

• Juba töös olevatest projektidest on suurim Tallinna–Tartu maantee Kose–Mäo lõigu I etapi (Kose–Ardu) neljarealiseks ehitamine, kus tööd algavad käesoleva aastal. 2022. aastani kulgev ehitus läheb kokku maksma hinnanguliselt 170 miljonit eurot.

• Jätkub ka Rail Balticu ehitus, kus suurem osa läheb raudteetrassi tehniliseks projekteerimiseks ja maade omandamiseks.

Kohalikud omavalitsused

• Tulumaksu laekub KOV-dele prognoosi kohaselt 2018. aastal 1,053 miljardit eurot, mis on 43% rohkem kui buumiaja tipus 2008. Kuna inflatsioon on selle ajaga kasvanud poole aeglasemini ehk 22%, on tulumaksu laekumine KOV-del ka reaalhindades hinnates oluliselt kasvanud.

• KOV-ide eelarvete tulud kasvavad ca 12%. Kasvu toetab KOV tulubaasi suurendamine 2018. aastal 30 miljoni euro võrra ja riiklike toetuste kiire kasv.

• KOV-i tulumaksu prognoositav kasv järgmine aasta on 8%, mis on 81 miljonit eurot (sh 21 miljonit eurot tuleb KOV-i tulumaksumäära kasvust 11,6 protsendilt 11,84 protsendile) suurem kui 2017.

• 2018. aastal suurenevad järgmised KOV-i toetusfondi toetused:

      Huvitegevuse toetus kasvab 5,7 miljonilt eurolt 14,25 miljoni eurole;

      Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus kasvab 2,5 miljonilt eurolt 13,5 miljoni eurole;

      Haridustoetus kasvab tugiteenuste toetuse (6 miljonit eurot) ja koolilõuna toetuse suurendamise (ca 6 miljoni euro) võrra lisaks õpetajate tööjõukulude toetuse kasvule (summa selgub novembris). KOV-idele antakse lisaks 15 miljonit eurot hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks;

      väikesaarte toetus kasvab lisandunud 4 saare võrra ning kõigile arvestatakse toetuse jaotamisel ka saarevahi võimalusega (180 000 eurot).

• 2018. aasta toetusfondi lisanduvad KOV-idele uued toetused:

      matusetoetus 4 miljonit eurot;

      asendushooldus 16,6 miljonit eurot;

•        ühinemistoetused KOV-idele 2018. aastal ca 28 miljonit eurot.

• Järgmiseks aastaks on prognoositud KOV-idele ja neile kuuluvatele üksustele ca 100 miljonit eurot Euroopa Liidu toetuste väljamaksmist.

• Kvoodirahast hooldekodude energiasäästu investeeringuteks on 10 miljonit eurot.

Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused

Alates sellest aastast maksame põllumeestele taas üleminekutoetusi; üleminekutoetust makstakse maksimaalse lubatud määra ulatuses ka järgnevatel aastatel, kuni 2020. aastani. Kokku makstakse üleminekutoetusteks sellel aastal põllumeestele 19,9 miljonit eurot.

Erakorralist toetust ehk kriisiabi maksame sea- ja piimakarjakasvatajatele sel aastal summas 16,2 miljonit eurot (Euroopa Komisjon eraldas erakorraliseks abiks Eestile kokku 8,08 miljonit eurot, riigi poolt lisasime täiendavalt 8,08 miljonit eurot).

Samuti maksti sea- ja piimakarjakasvatajatele sel kevadel välja erakorraline toetus. Seoses kriisiga seakasvatussektoris suurendati aretustoetuseks eraldatud summat – kokku on aretustoetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 2,3 miljonit on kavandatud sigade aretustoetuseks.

Arenev maaelu

 Põllumeeste toetused aitavad kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele maapiirkondades ning samuti mõjuvad positiivselt maapiirkonna üldisele arengule.

Taastame ajaloolise Tori hobusekasvanduse; seeläbi anname tõuke Eesti hobumajandussektori arengule.

Uute eksporditurgude otsimine ja meie kohaliku toidu tutvustamine välisturgudel

Mida suurem on Eesti tootjatele avatud turgude arv, seda paindlikumalt ja kiirelt saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ning seda väiksem on ühe olulise turu äralangemisest ja uuega asendamisest tulenev äririsk.

KESKNÄDAL

[fotoallkirjad]

KOKKULEPE OLEMAS: Eelmisel nädalal leppis valitsuskabinet kokku 2018. aasta eelarves. Päikeselisel Stenbocki māja rõdul seisavad töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder.

RIIGI JA OMAVALITSUSE KOOSTÖÖ: 15. septembril peetud Tallinna Haigla konverents, mis viidi läbi tulevase haigla asukohas Lasnamäel, näitab riigi ja omavalitsuse koostöö olulisust ka edaspidi. Pildil Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ja abilinnapea Merike Martinson.

Pealinn on algatanud uue Tallinna Haigla rajamise aadressil Narva mnt 129.

Jaga |