Nädala juubilar MADAME TUSSAUD 250

Lapsele pandi nimeks Marie. Isa Joseph Grosholtz hukkus kaks kuud enne tütre sündi Seitsmeaastases sõjas. Leseks jäänud Anna Marie Walder-Grosholtz kolis Berni, sai Šveitsi kodakondseks ning asus tööle kuulsa doktor Phillippe Curtiuse teenijana.

Arstihärra harrastas aktiivselt vahakujude vormimist. Ta kasutas neid anatoomiliste uuringute selgitamisel. Väike Marie kutsus majaperemeest onuks ja hakkas peagi ka ise vahakujude vormimist õppima. Curtiuse kuulsus kasvas ning Prantsuse õukonnast tulnud ettepanekul kolis perekond koos teenijatega Pariisi. 1770. aastal avas härra Curtius oma esimese vahakujude kabineti, kus hakkas eksponeerima ka elavate inimeste vahakujusid. Kuuldavasti olnud neist esimese modelliks kuningas Louis XV tuntud armuke Madame du Barry, kelle vahakuju ehib tänagi kuulsa muuseumi väljapanekuid.

Ekspositsioon sai kiiresti kuulsaks ning kolis peagi kuninglikku paleesse. Marie Grosholtzi esimese vahakuju modelliks olnud aastal 1778 ei keegi muu kui Jean-Jacques Rousseau.

Pärast Phillippe Curtiuse surma päris Marie Grosholtz kogu tollal juba kahel aadressil paikneva rikkaliku kollektsiooni ning asus seda innukalt täiendama. Tema käte all said vahakujudeks nii Voltaire ja George III kui ka Benjamin Franklin.

Enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni elas Marie Grosholtz mõne aasta koguni Versailles' palees, kus aitas salapäraseid kultusvotiive meisterdada Louis XVI õele Elisabethile. Teda hinnati õukonnas kõrgelt. Sageli kohtus ja vestles osav vahakujumeister koguni kuninga endaga. Suur revolutsioon haaras oma keerisesse ka Marie Grosholtzi. Kaks päeva enne Bastille' ründamist kanti Pariisi tänavail protestimarsil rahandusminister Jacques Neckeri ja revolutsiooni üsna avalikult toetanud Orleans'i hertsogi Louis Philippe Josephi vahapäid, mille oli meisterdanud maestro Curtius.

Revolutsiooni eelõhtul tutvus Marie Grosholtz Napoleoni ja Robespierre'iga ning kirjutas sellest hiljem oma menukas mälestusteraamatus.

Terroriaastail vahakujumeister vangistati, teda taheti koguni giljotineerida ning ta pea aeti paljaks. Ometi õnnestus halvimat vältida ning osav modelleerija asus hoopis hukatud inimestelt vahast surimaske võtma. Teiste hulgas olid nii kukutatud kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie Antoinette kui ka revolutsionäärid Marat ja Robespierre.

1795. aastal läks Marie Grosholtz mehele ning sai perekonnanimeks Tussaud. Perre sündis kaks last, Joseph ja Francois. 1802. aastal alustas Madame Tussaud oma karjääri Londonis, kuhu kolis koos tollal nelja-aastase Josephiga.

Tuntud seikleja ja alternatiivkunstide harrastaja Paul Philidor pakkus oma teatris Lyceum kohta ka vahakujudele, võttes poole piletitulust armutult endale. Ometi andis see Madame Tussaud'le võimaluse, mille tarmukas naine oskuslikult ära kasutas.

Napoleoni sõdade aastail polnud Marie Tussaud'l võimalik Prantsusmaale naasta. Ta sõitis läbi kogu Inglismaa ja Iirimaa, tutvustades oma eripärast kollektsiooni. Selleks ajaks oli ema juurde kolinud ka Francois.

1835. aastal avati Londonis Bakeri tänavas Madame Tussaud' esimene vahakujude kabinet, millest ühe osa moodustas õudustekamber. Kolm aastat hiljem ilmus ta esimene mälestusteraamat. Kollektsiooni täiendati Horatio Nelsoni ja Walter Scotti vahakujuga. 1842. aastal valmis Madame Tussaud' kuulus vahast autoportree, mis võtab tänagi muuseumikülastajaid esimesena vastu.

Legendaarne vahakujumaestra suri rahulikult, unest ärkamata 88 aasta vanuses 16. aprillil 1850.

75 aastat hiljem hävis tulekahjus osa tollal juba 400 vahakujust koosnenud kollektsioonist. Kahjuks kaotati mõned vahakujud ka natside pommituste läbi. Tänaseks on suurem osa neist taastatud või uutega asendatud. Praegu võib Madame Tussaud' vahakujudega lisaks Londonile tutvuda ka Amsterdamis, Bangkokis, Berliinis, Hongkongis, Shanghais, New Yorgis, Washingtonis, Hollywoodis, Viinis jm. Muuseumi ja selle filiaalide kõik õigused kuuluvad firmale Merlin Entertainments Group.

Nagu fotolt näha, käis ka minu pere aastate eest Madame Tussaud' kuulsas muuseumis. Otsisin esimeste seas üles mulle eriti kallid vahakujud Liverpoole'i legendaarsest nelikust, kes muutis meie maailma niisama jõuliselt kui Madame Tussaud eelmiste sajandite suurkujude jäädvustamisega ajal, mil inimkonnast suurem osa fotograafiast unistadagi ei osanud.

Muide, ansambli „The Beatles" ühe parima plaadi „Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band" kaanepildil on hulganisti kujutatud Madame Tussaud' vahakujusid. Mu naise huvid seostusid veidi vanema väärtmuusikaga, poeg aga suunas meid loomulikult oma lemmikvägilaste juurde.

Muuseum pakub absoluutselt igaühele midagi, kes äravahetamiseni meenutab kedagi, kes tõesti on olnud.

Jääb ehk mõni aasta veel oodata, mil Madame Tussaud' ekspositsiooni arvatakse ka mõni eestlane. Kandidaatidest poleks minu arvates puudu, kuid neil tuleb võistelda enamasti popkultuuri maailmatippudega, mis on teadagi raske. Selles aga pole kübetki Madame Tussaud' süüd. Ühena viimastest seati muuseumis üles menuka filmistaari Kate Winsleti vahakuju.

Muuseum kasutab ohtrasti uusimaid tehnoloogiaid. 4D formaadis saab tutvuda viimaste superkangelaste ja nende kehastajatega, olgu Johnny Depp või Hugh Hackman. Kuulus muuseum ei kavatse ajale jalgu jääda. Pigem ikka meelde.

ENN EESMAA

[fotodel]  TEMA ISE: Madame Tussaud' kuulus autoportree.

SCHWARZENEGGER ja EESMAA: Suurmees Arnold ja väikemees Allan.

Jaga |