Kuumast suvest külma eurotalvesse

Kuigi valitsuse esindajad ning neile kiidulaule laulvad ajakirjanikud ja „majanduseksperdid" ei väsi kordamast, et hinnatõus pole seotud euro tulekuga ja on kasulik meie majandusele, ei suuda rahvas sellist mesijuttu uskuda - eelseisev talv võtab tõsiseks iga endast ja oma perest hooliva inimese. Kes  täna veel ei mõista, kui raske tuleb see eurotalv, peab ära ootama jaanuaris juba eurodes saadava pensioni, lastetoetuse, miinimumpalga. Kui oled ära maksnud oma üüriarve, tasunud arstirohtude, toidu jm vajaliku eest,  märkad, et tengelpung on tühjem kui kunagi varem - justkui koid oleks sinna sisse pugenud ja söönud viimsegi.

Euro tulekust on abi ühes asjas - nüüd saab ka Euroopa Liidu (EL) juhtidele ja teistelegi liikmesriikidele selgeks, millisel näljapajukil peavad elama eestlased. Olen varemgi kirjutanud, et Eestis on ühed EL-i madalaimad pensionid. Kuid hoopis paremini mõistab uuel aastal iga eurooplane, et 270 eurot kuus, mida hakkab saama iga teine Eesti pensionär, on naeruväärselt väike tasu elutöö eest. Kui  lisada, et kreeklaste keskmine pension on 1700 eurot ja soomlastel 1400 eurot, siis peaks ka kõige viletsama rehkendamisoskusega eakas Eestis aduma, et midagi on mäda ansiplaste ilujuttudes pensionide kahekordistamisest. Pensionäre on lihtsalt kenakesti petetud. 

Mis aga mõtlevad näiteks hõimuvennad teispool Soome lahte meie lastearmastusest, kui saavad teada, et peretoetuste rahast läheb Eestis 59% rikkamale ühiskonnakihile ja lapsetoetus on 19 eurot! Soomes on lapsetoetus 100 eurot (1600 krooni) ja töötutoetus 551 eurot (8621 krooni) kuus. Aga meie valitsusringkondadest kuuldub soove vähendada pensione ja sotsiaaltoetusi veelgi.

 Tean, et minugi jutt jääb valitsejatele „hüüdjaks hääleks kõrbes", nii nagu Eestis ei suvatseta adekvaatselt reageerida EL-i peakorterist tulevatele sotsiaalraportitele. Siiski loodan, et kuna Eesti on nüüd OECD liige, peaks Reformierakonna ja IRL-i valitsus väga tähelepanelikult lugema  OECD raportit ja sinna kirjutatud hoiatust: kui sotsiaalsüsteemi ei muudeta, ähvardab Eestit väga suur vaesusrisk!!!

Kuigi olen sotsioloogiat õppinud, vastavaid uuringuid teinud ja teaduskraadigi kaitsnud, ei saa ma  kuidagi uskuda, et rahvast peetakse nii rumalaks, et ta usub gallupitega näidatavat pensionäride ja töötute suurt poolehoidu Reformierakonnale. Ankeetide koostajad, minge maale rahva sekka, küsitlege inimesi pooltühjades külades, siis saate kuulda õiget vox populit Reformierakonna ja Ansipi kohta!

Keskerakonna Seenioride Kogul on 21. oktoobril aastakoosolek, kus tahame isekeskis arutada kõiki neid küsimusi, millega puutuvad igapäevaselt kokku pensionieas inimesed. Kui varem tegid neile  muret peamiselt enda tervis ja toimetulek, siis uus aeg on lisanud täiesti uue mure - tööpuuduse.

Oma pikal eluteel ei tulnud enamikul tänastest pensionäridest selle laostava probleemiga rinda pista. Kuid täna, kui su oma peret, lähedasi ja tuttavaid on tabanud tööpuuduse raske sotsiaalne koorem, on vahel tunne, et ei oska ega suuda hädasolijaid aidata ei nõu ega jõuga. Olukorras, kus Eestimaa peredes elab enam kui 100 000 töötut ning teist samapalju on siirdunud laia maailma tööd ja leiba otsima, ei ole meist kellelgi kerge jääda rahulikuks. Vanaema ja vanaisa on sageli sunnitud asendama ema ja isa, kes leidnud või otsimas tööd kodust kaugel. Pisku pension on paljudes maaperedes aga ainus sissetulek, mis võimaldab kuidagiviisi toime tulla.

Analüütikud on hoiatanud, et tööpuuduse kiiret leevenemist pole loota. Kuna valitsus ei  suuda midagi korda saata uute töökohtade loomiseks, siis on rahval - valijatel - aeg otsustavalt öelda: Eesti vajab valitsust, kes ka oma rahvast märkaks!

Küllap leidub liiga palju neid, kes oma tühja eurorahakotiga saavad  alles veebruaris-märtsis aru, et ma siin kirjutasin sellest, mis tulemas,  ega ennustanud niisama.

Kesknädala lugejatele soovin vastupidamist kõigis katsumustes, usku ja lootust, et Eestiski võetakse lõpuks kuulda Cicero tarka hüüet: RAHVA HÜVANG OLGU ÜLIM PRINTSIIP!

Lootus sureb viimasena.

KESKMÕTE:

Kui sotsiaalsüsteemi ei muudeta, ähvardab Eestit väga suur vaesusrisk.

ELMAR-JOHANNES TRUU,  Keskerakonna Seenioride Kogu esimees

Jaga |