Demagoogia ei aita

HEIKI KORTSPÄRN,      23. aprill 2003


Demagoogia on poliitiliselt mahajäänud rahvamasside petmine igasuguste ahvatlevate, kuid valelike lubaduste ja meelitamise varal. Neid võtteid on rakendanud meie suurettevõtjate assotsiatsioon, presidendid, erakonnad, parteid ja liikumised. Vahe on ainult selles, et ühed teevad seda teadlikult, teised aga kas lihtsameelsusest, kaasajooksmise harjumusest või suisa rumalusest. Jutt käib juba mitmeid aastaid vindunud nn ühiskondlikust leppest.

Lausa hämmastav, missuguseid varjundeid on pakutud: alguse tegi Eesti maarahva kongress, kes pidas vajalikuks saavutada ühiskondlik kokkulepe maaelu arengut puudutavates küsimustes, seejärel tuli naftaärimees Aadu Luukas lagedale ettepanekuga sõlmida üldrahvalik "Leping Eestiga". Mitmed poliitikud, ajakirjanikud, kirjasaatjad ja ekspresident on rääkinud rahvuslikust kokkuleppest. Ettevaatlikumad kõnelevad lihtsalt üksmeele leppest ja roosad ning maailmastumise pooldajad tahavad sõlmida ühiskondlikku kokkulepet, et eestluse(!) päästmisse kaasa tõmmata ka meie nõndanimetatud rahvusvähemust.

Tänaseks on välja kujunenud halenaljakas olukord: ilukõnelejad räägivad, rahvas sügab kukalt ja õigesti teeb, sest üks räägib aiast ja teine aiaaugust!
(Suur)ärimeestele oli(on) lepingut vaja selleks, et siduda ametisseasunud uue valitsuse ja Riigikogu käed mitte valijate tahtega, vaid ärimeeste soovidega. Tõenäoliselt mingisugused salalepped enne valimisi ka sõlmiti. Jääb üle oodata ja riigijuhtide käitumisest jälgida, milline siis tegelikult oli nende riigipiruka juurde saamise hind.
Eesti presidendi akadeemiline nõukogu otsustas rahvusliku kokkuleppe asemel välja minna rehepapiliku ühiskondliku kokkuleppe peale. Kui juba praegu häbenetakse või kardetakse sõna "rahvuslik" , ei saa juttugi olla eesti rahvuse ja kultuuri säilimisest läbi aegade.
Ja veel lubatagu küsida: kas siis meie põhiseaduse järgi tegutsedes tõesti ei olegi võimalik eestlust päästa? Presidendi pressinõunik teatab (PM, 20.02): "...Eesti taasiseseisvuse jooksul ei ole aidanud põhiseadus, hulk valitsuskoalitsioone ega ka muud erakondade kokkulepped leida meie ühiskonna ees seisvatele eksistentsiaalsetele küsimustele selgeid vastuseid, kõnelemata lahendusteedest." Sellise ütlemise peale pidanuks otsekohe järgnema ametlik eestluse matusetseremoonia, mitte aga demagoogiline üleskutse.

Leian, et kõiki meie teravaid probleeme on võimalik võimuletulnute poolt lahendada ilma põhiseadust varjutavat "ühiskondlikku kokkulepet" appi võtmata. Eeldusel muidugi, et võimuletulnud ei ole korrumpeerunud ning demagoogiatõvest vaevatud, hoolivad Eestimaast ja tahavad tööd teha. Opositsiooni osaks olgu võimalikult paljude arenguvariantide pakkumine, mitte turtsaka külakoerana klähvimine.
Tegelikult sipleme juba aastaid usalduskriisis. Me ju ei tea, kuidas ja millistel ajenditel on siiamaani jõutud otsuste ja kokkulepeteni. Erakondade läbipaistvus ja avatus ei ole kahjuks ka pärast valimisi suurenenud ja on suur oht, et "ühiskondlikust leppest" saab hoopiski kartellileping võimu saavutamise ja säilitamise nimel.
Õigus on Jaak Allikul, kui ta väidab, et igasugused katsed sõlmida rahvaülest ja valimistevälist "ühiskondlikku kokkulepet" tähendavad rahvalt kõrgeima võimutäiuse võtmise püüdu ning põhiseaduses määratletud kohustustest möödahiilimist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)