Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Arsti nõuanne: Kas mõtetes nutta või naerda?

Enno Selirand,      17. august 2005


Kuulatage enda ümber! Mida räägivad teised, mida räägid ise?
Tõesti palju on laitmist väärt. Väga palju on traagilist. Võtame kas või just äsjase helikopteri allakukkumise? Samas Andrus Värniku kangelastegu?
Kas nutta või hõisata?
Meie elu on kui kannel, mis kõlab kahel keelel: ühel hõiskab rõõm ja teisel nuuksub mure mustal meelel. Nii on juba laulik öelnud. See ongi elu. Küsimus on vaid selles, millist osa me ise tahame võimendada. Kas ahastust või rõõmu? Mõttel on energia. Mõttel on ka kaks poolust: hea (ilus) ja kuri (halb ). Millist energiavälja keegi juurde toodab, sõltub just mõtete sisust.
Piiblis on öeldud: pattu saab teha mõtte, sõna või teoga. Juba raamatute raamat ei erista seda kolmikut. Pragmaatiliselt teame, et kui me kellegi tapame, siis pannakse meid ilmselt pokri, kuid kui me ütleme või veelgi enam mõtleme, siis ei juhtu meiega midagi. Paraku selle eest karistamist inimesed sageli ei märka. Oma negatiivse ellusuhtumise või teisi kiruva jutuga toodetakse juurde negativismi, mida on juba niigi piisavas koguses. Nii aitame kurjal maailmal veelgi kurjemaks saada.
Eks igaüks teab, milliseid inimesi nähes minnakse üle tee, et vältida klatshi ja hala, ning millised sõbrad me üles otsime, kui tahame lustida. Kui sinu ümbert hakkavad inimesed ära kaduma, siis vaata, mida sa räägid ja mida mõtled – võib-olla on see nii rusuv, et sõbrad lihtsalt ei taha selles hädaorus olla.
Mõtlemisest algab kõik – kõik on peas kinni. Naine võib mehe ilusaks mõelda, kui ta teda armastab. Maailm on imekaunis, kui seda armastava südamega emmata.
Kumba siis teha, kas nutta või hõisata?
Kui elu karmid piigid purevad just parajasti su südant, kui oled kaotanud lähedase, siis tuleb nutta ja pisarate kaudu kogu valu loodusele tagasi anda. Kuid ei maksa unustada, et on antud aeg nutta ja aeg naerda. Ära siis sellel üürikesel ajal, kui on naeru aeg, suud grimassiks vea. Elu on fantastiline, kui sa seda sellisena võtad, kuid see võib olla ka lõputu piin ja õud, kui sa elu selliseks mõtled.
Ma soovitan rohkem naerda, rohkem naeratada, rohkem elu lustiga võtta – siis armastatakse sind. Kui armastatakse, siis soovitakse sinuga koos olla. Mis peatähtis, endal on siis hea olla, nii hea, et paneb lustima.
Kas siis rõõmustada Värniku kangelasteo üle? Jah, ja täie rinnaga, nagu tõeline mehepoeg seda ise tegi. Nii et maailm rõkkab kaasa!
Naerusuid ja rõõmu kõigile. Uskuge, seda on külluses, tuleb vaid üles leida (kas vihmapiisas või päikesekiires, vaevalt, et see Stockmannis ootab).

Viimati muudetud: 17.08.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail