Edasi Euroopa Liiduga või Euroopa Liiduta?

Ülo-Rein Petter,      23. aprill 2003


Kuna vastne Riigikogu alustas tööd ja uus valitsuski hakkamas, on aeg pöörata pilk järgmisele suursündmusele - euroreferendumile, sest septembri rahvahääletust ootavad ilmselt kõik: noored ja edukad (ihkavad kohta euroametkonnas), asised (loodavad "europirukast" suutäit haugata), põllumehed (ootavad eurotoetusi) ja ülejäänud rahvas (unistavad elatustaseme tõusust).

Kahtlemata on riigi arengule kasulikud toetused nii keskkonna parandamiseks ja teede ehitamiseks kui piirikaitse tugevdamiseks. Seda vaatamata sellele, et tööde teostaja, materjalide ning seadmete tarnija suhtes teeb otsuse Brüssel.

Kahtlase väärtusega toetused

Kahtlused tekivad just ülejäänud toetuste kasuteguris. Sotsiaalfondi toetused on ettenähtud peamiselt koolituseks. Keda kelleks koolitada? Elan Järvamaal ja tunnen küllalt hästi koduvalla rahvast. Meil on väga mitmesuguste eriharidustega nn "nõutud" spetsialiste, kes on töötud või siis ei tööta õpitud alal. Kui töö on 100 km kaugusel kodust ja seal pakutakse miinimumilähedast palka, tuleb kasulikum aiamaal nokitseda või juhutöid teha. Ettevõtluse arendamiseks puudub ostujõuline klient.
Põllumajanduse toetuseks ettenähtud summad on peaasjalikult moodsa tehnika soetamiseks suunatud. Loomulikult Euroopa Liidust. Sealne tehnika on aga pea poole kallim kui analoogid näiteks USA-s ja kuni neli korda kallimad SRÜ või Hiina tehnikast. Talumees peaks ikka hoolega järele mõtlema, kas mitmesuguste kahtlase otstarbega "vidinatega" varustatud eurotraktor on väärt nelja "Belarussi"? Kui lisada sellele veel tarvikute ja varuosade hinnavahe? Sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu toodangu subsideerimisega. Lisaseadmete, näiteks liikuril oleva GPS-i "täpsusest" võite lugeda ajakirjast Maamajandus (k.a jaanuari numbrist, lk 14). Toetused võimaldavad arukal majandamisel väikest tulu vaid suurtele teraviljakasvatajatele. Loomakasvatajad võivad loota ainult siseturule. Kalandus on Euroopa Liidu poolt plaanitud väljasuremisele - toetatakse kalalaevade vanarauaks andmist. Seda näitab ka vaidlus räime suuruse ja selle mürkaine sisalduse üle. Euroopa Liidus pole meie kalatoodetele niikuinii turgu.

Kes meie kaupa tahab?

Lubatakse lahkelt, et liitumisel avaneb piiramatu Euroopa Liidu turg ja kõik, mis vastab standardile, läheb kaubaks. Aga kuidas? Võisime kõik hiljuti lugeda, kuidas kellelegi ilmselt ei meeldinud meie piimapulbri partii. See keegi andis vastavale laborile korralduse põhjus leida. Suurendati siis analüüsi täpsust suurusjärgu võrra ja leitigi keelatud ainet - levomütsetiini. Olgu öeldud, et meedikute teada kasutatakse seda ainet praegugi mitmes Euroopa farmaatsiafirmas inimestele määratud ravimite koostises. Piimapulbrist võib leida mida iganes, kõik sõltub analüüsi täpsusest. Analoogilisel viisil võib turult välja tõrjuda mistahes kauba. Toiduainete pakkumine Euroopa turule võrdub pagari lapsele saia pakkumisega.

Üllatused kolikambrist

Liitumisleping (vaatamata oma paksusele) ei sisalda kaugeltki kõike, mida Brüsseli kolikambritest leida võib. Hiljuti sain teada, et taevas polegi enam Suurt ja Väikest Vankrit vaid hoopis Suur ja Väike Karu. Ei tea, kas emane või isane , eelmises liidus oli ta igatahes naissoost. Kadunud on ka Linnutee, temast on saanud Piimatee - vist hoiatuseks meie piimatootjaile! Rääkimata siis kurgi kõverusest või odraiva diameetrist. Kui eelmises liidus sai "Vana Tallinna" või suitsuvorstiga mõnegi kõveruse sirgeks ajada, siis Brüsselis pole nendega midagi peale hakata. Tuleb lõuad pidada ja edasi teenida!

Elatustaseme tõus võib olla näiline

Muutused on suured. Kallinevad esmatarbekaubad, mis toodetud väljaspool Eestit. Euroopa omad seoses EL dotatsiooni kadumisega, kolmandate riikide kaubad tollimaksu lisandumisega. Tõusevad kaudsed maksud - aktsiisid ja käibemaksud. Seda ei kompenseeri kuidagi valitsuse poolt lubatud tulumaksu vähendamine. Palgad tööstuses tõusevad enam-vähem senises tempos. Mis sunnib Baltika või Kreenholmi või mistahes ettevõtte omanikke töötasu tõstma kui sissetulekud ei suurene? Põllumajandus võib arvestada kindlalt vaid siseturuga, mille ostujõud on teadagi missugune. Hea, kui pensionärile kompenseeritakse inflatsioon, mingist pensioni ostujõu suurenemisest ei maksa unistada, sest tööliste arv väheneb. Noored ja hakkajad püüavad leida tööd välismaal, automatiseerimine ja mehhaniseerimine vähendavad töökohti. Naabrid Taani ja Soome astusid EL liikmeks ajal mil nende endi toiduained olid kallimad Euroopa omadest. Peale põllumeeste võitis nendes maades liitumisest ka kogu ülejäänud rahvas. Eestis on olukord teine ja kaotajaks jäävad kõik .

Aga kui ei liitukski?

Vaatame ajalukku. 1930 aasta majandussurutis sundis Eestit kasutama majanduse arendamiseks mitmeid meetmeid, mis viisid meie maa 10 aastaga õitsengule. Põhimõte oli, et tuleb toota kõik mis võimalik omal maal, kaitsta seda kõrgete importtollidega, millest saadud tuluga subsideerida eksporti. Iga kroon, mille eest ostame sissetoodud kaupa, on riigile kadunud. Iga kroon, mis ringleb riigi sees, toodab lisaväärtust ja kokkuvõttes rahva heaolu. Välisinvestorid tulevad oma rahaga siia seda kasvatama. Kui kasum (mis läheb muidugi Eestist ära) jääb kesiseks, tehakse pankrott ja pühitakse siinne tolm jalgadelt. Näiteid pole vist tarvis tuua. Mitmed mjandusteadlased hoiatavad eeltoodud meetmete rakendamise eest - tulevat majanduse seisak ja rahvusvaheline isolatsioon. Arvan, et tegu on hoopis mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide lobbiga, mitte tõsiselt võetavate majanduslike arvutustega. Üks tark poliitik on öelnud: "Mõnikord on riigile kasulikum palgata 100 labidameest kui osta ekskavaator." Loodan, et uus Riigikogu ja Valitsus seda ka kaaluvad.

Soovitan kõigil lugejatel hoolega mõelda, mida just temale toob kaasa liitumine Euroopa Liiduga. Kas majanduskasv on 10% või nagu ennustatakse liiduta 5-6%, siis kui palju muudab see Teie toimetulekut. See pole kooli hoolekogu valimine, vaid midagi hoopis tähtsamat. Midagi, millel mõju paljudeks järgnevateks aastateks.

0 800 3330
EUROINFO TELEFON
www.eurotelefon.ee

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)