Eesti pensionäride pöördumine avalikkuse poole

21. veebruar 2007


Pensionärid pöörduvad avalikkuse poole juhtimaks tähelepanu neile suurtele muutustele, mis meie riigis viimastel aastatel aset on leidnud. Praeguse valitsuse ajal on suhtumine vanemasse põlvkonda põhjalikult muutunud. Kuigi pensionide tõus kipub hindade kiirest kasvust ikka maha jääma, on tunda, et riik on pööranud näo sotsiaalteemade poole.

Tervishoiule, sotsiaalhooldusele ja pensionide tõstmiseks on kahel viimasel aastal antud riigieelarvest rohkem raha, kui kunagi varem. Keskerakonna initsiatiivil kirjutati valitsuse koalitsioonileppesse sisse jõuline pensionitõus. Kohe esimesel aastal tõusis keskmine vanaduspension tervelt kolmandiku võrra ja kasvab nüüd edasi. Kui 2005. a. jaanuaris oli keskmine pension 2305 krooni, siis käesoleva aasta aprilliks tõuseb ta 3500 kroonini.

Keskerakonna võimuloleku kahe aasta jooksul on pension tõusnud 1200 krooni võrra. See on suurim pensionitõus Eesti Vabariigi ajaloos. Kui Keskerakond saab pärast eelseisvaid valimisi valitsuses jätkata, peab ta võimalikuks erakorralist pensionide tõstmist selle aasta juulist. Siis kujuneb keskmiseks vanaduspensioniks 3700 krooni kuus.

Kahjuks jõuab elukalliduse kasv pensionitõusust ikka ette, ja nii kipub eakate elatustase ülejäänud ühiskonna omast ikka veel maha jääma. Seepärast on hingekosutav lugeda Keskerakonna valimisplatvormist suure palgatõusu kohta, mis peab kaasa tooma ka pensionide kiire kasvu. Avalikus sektoris töötavate lasteaiakasvatajate, õpetajate, õppejõudude ja teadlaste, politseinike ja päästjate, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, tolli- ja maksuametnike ning piirivalvajate ning kaadrikaitseväelaste keskmine palk viiakse nelja aastaga 25 000 kroonini kuus. Vanemale põlvkonnale teeb aga erilist heameelt lubadus tõsta koos palgaga ka keskmist vanaduspensioni, mis peab palgareformi elluviimisel tõusma 8000 kroonini.

Sellist edukat sotsiaal- ja pensionipoliitikat, mida aetakse praegu, pensionärid lähiminevikust ei mäletagi.

Taasiseseisvunud riigi esimesel kümmeaastakul oli vanem põlvkond vaeslapse rollis ning talle maksti kuust kuusse hulga väiksemat pensioni kui riigil võimalik oleks olnud. Oli aeg, kui vilets pension nimetati isegi ümber elatusrahaks, millega inimene vaevalt toime pidi tulema. Meenuvad valitsused, kes tõstsid pensione vaid kümnekonna krooni võrra aastas. Peaminister Mart Laar aga lubas riigieelarve raskuste puhul pensione isegi vähendada või neid mitte välja maksta. Tähelepanu väärib fakt lähiminevikust. Keskerakonna algatatud 2005. aasta pensionitõusu ei toetanud Riigikogus mitte ükski Res Publica fraktsiooni liige ega ka osa Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonist. Riigikogu 101 liikmest toetas pensionide jõulist tõstmist vaid 58!

Seda rõõmustavam on tõdeda praeguse valitsuse poolt tehtut. Rahvapensionärid hakkasid sellest aastast saama töötamise korral palka pensioniraha kaotamata. Varem tuli neil valida töötasu või pensioni vahel. Riigikogus tühistati seaduseparagrahv, mis lubas töötaja 65 eluaasta täitumisel vallandada. See ülekohus oli kestnud 14 aastat. Äsja anti sisse seaduseparandus, mis lõpetaks ülekohtuse olukorra, kus alampalga saajad peavad töötama kolm aastat, et saada endale ühe aasta pensionikoefitsient.

Pensionikassat täiendati lisaks sotsiaalmaksule veel ka riigieelarvest ja seda tehti kahe aasta jooksul rohkem kui 5 miljardi krooni ulatuses. Sellega kompenseeritakse II pensionisamba tarbeks I sambast võetud tänaste pensionäride raha. Keskerakonna puhul teeb rõõmu ka erakonnaliikmete vastuseis pensioniea tõstmisele.

Eakate põlvkond kutsub üles kõiki andma oma hääl Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerijate poolt, et see erakond ka tulevases valitsuses osaleks. Ainult sel juhul võime olla kindlad, et sama õiglast sotsiaalpoliitikat kui praegu, ajaks edasi ka järgmine valitsus, mis pärast 4. märtsi valimisi riiki juhtima hakkab.

Eesti Pensionäride Koda
Keskerakonna Seenioride Kogu
Tallinna Pensionäride Ühendus


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (25)