Tallinn on ainus (?) omavalitsus, mis säilitas õpetajate palgataseme

Kui kooli- ja lasteaiaõpetaja palk riigis vähenes 1. juulist 2009 neli protsenti, siis tähendab see, et õpetaja alamastmepalk on nüüd üle vabariigi vastavalt seadusele 10 077 krooni. Tallinn on aga see koht, kus tänu sotsiaaldialoogile (s.t palgaläbirääkimistele) säilis eelmise aasta palganumber -- 10480 krooni.

„Ja me räägime siin nii lasteaiast kui ka koolist," rõhutas Veesaar.

Kuidas selline hea tulemus saavutada õnnestus? Veesaar vastab, et majanduslikult keerukas olukorras läbirääkimiste osapooled otsisid kõigiti võimalusi, kuidas rahadega välja tulla ja palku mitte vähendada. Väga palju sõltub sellest, kuidas osapooled jõuavad kokkulepeteni, kuidas leitakse vahendeid, kuidas nähakse lahendusi.

„Ega see ei ole kerge, kuid hea tahe toob ju head kaasa," kommenteerib Veesaar.

Ta selgitab ka, et õpetajaid on ju erinevaid - on nooremõpetajad, õpetaja abid, metoodikud.

„Näiteks nõuab seadus õpetaja abile koolieelses lasteasutuses vähemalt miinimumpalka, s.o 4350 krooni. Tallinn aga otsustas, et maksab õpetaja abile poole õpetaja palgast, s.o siis pool 10480 kroonist ehk 5240 krooni. Ei ole ju väga palju rohkem, aga kriisi ajal on see abiks ikka," on Veesaar rahul.

„Tallinnas ei peetud läbirääkimisi „rusikad püsti", kuigi kõik said aru, et raha on vähe," ütleb haridustöötajate ametiühinguliider. Keeruliseks muudab olukorra Veesaare sõnul seegi, et koolides tuleb lastele pakkuda ka tugiteenuseid: pikapäevarühma, logopeedi, psühholoogi, huvijuhti, ringijuhte. Ka need nõuavad vajalikust rahast oma osa. Ei ole mõeldav, et meie koolid tulevad toime näiteks logopeedita, sest kõneraskustega lapsi on üsna suur protsent. Samuti aitab pikapäevarühm vanemaid, kes on tööl ega saa järeltuleval põlvel korralikult silma peal hoida.

Ja veel lisas Veesaar, et Tallinnas on kõrgem ka klassijuhatajatasu alammäär, mis seaduse järgi peab olema 10 protsenti põhipalgast, s.o siis 10 077 kroonist. Tallinnas on õpetaja-metoodiku palk 14 464 krooni; seega klassijuhatajatasu miinimum, mis tal palgale lisandub, on 1446 krooni.

Kes olid need inimesed, kellele Tallinna õpetajad võivad tänulikud olla? Ühel pool lauda istusid linna poolt Haridusameti juht Andres Pajula ja ökonomist Tanel Keres ning kõige olulisema „käena" abilinnapea Kaia Jäppinen, kes kokkuleppe kinnitas ja seega lõpliku vastutuse võttis.

Teisel pool lauda esindasid koolide ja lasteaedade huve Evi Veesaar, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse esimees, Pirita majandusgümnaasiumi direktor Rita Rumm ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse esimees Pärja Ülavere.

Läbirääkimistel osalesid ka koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige, Kalamaja põhikooli direktor Marko Rööpson ja Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson.

Evi Veesaar täiendab veel, et õpetajate teema alla ei kuulu üksnes palgaküsimused, vaid ka näiteks eluasemeprobleemid. Õpetajad on just see kontingent rahvast, kes vajavad munitsipaalkortereid - öelgem ausalt, et palk 10 tuhat miinus maksud ei innusta just pangalaenu võtma, et korterit omandada.

Ja üks suur mure on veel ka töötingimused. Veesaar märgib tunnustavalt, et  2010. aastaks saab  Tallinnas renoveeritud enamik koolimaju, praegu on renoveerimisel Liivalaia ja Väike-Õismäe gümnaasium.

URMI REINDE

Jaga |