Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov: Olen vallavanem, sest olen kodukoha patrioot!

Kui raske on juhtida sellist väikest valda?

Ilmselt ütleb Eestis iga kohaliku omavalitsuse juht, et kõige suurem murekoht on rahaliste vahendite nappus. Väikevallal on tõesti keeruline hakkama saada – ütlen ausalt, et iga euro kulutamist tuleb mitu korda kaaluda. Ja loomulikult tuleb mõelda ka sellele, kas üht või teist asja ei saaks lahendada omal jõul, raha kulutamata. Juba ainuüksi palkade maksmine võtab vallaeelarvest olulise osa. Vald on suurim tööandja.

Loomulikult soovitatakse omavalitsustel rahapuuduse jutu peale projekte kirjutada, aga omafinantseeringu osa unustatakse täiesti ära. Jah, me oleme suutelised küll projekte kirjutama, aga ühest otsast peame midagi müüma hakkama, et katta omafinantseeringut. Seda probleemi võiks riiklikul tasandil käsitleda – miks mitte luua tulevikus fond, kus väikeomavalitsused saavad taotleda omafinantseeringule toetust? Leian, et kui riik on valinud suuna, kus meil on väikesed omavalitsused, siis peab ta pakkuma ka võimalusi nende tugevdamiseks ja arendamiseks.

Peipsiääre probleemiks on kindlasti vaesus. Midagi pole teha – kui siin elaks rohkem rahakaid inimesi, siis läheks ka vallal paremini. Kui varem võis öelda, et töökohti on vähe, siis nüüd pole neid siinkandis sisuliselt üldse. Hästimakstud tööst rääkimata. Noored lähevad õppima Tartusse ja Tallinna, mehed käivad tööl Norras ja Soomes, naised istuvad lastega üksi kodus. See ei peaks ju tingimata nii olema…

Mis valitsuse tegematajätmistest sind vallavanematöös eriti häirib?

Prügi ja võsa! (Aleksandr ütleb seda kiirelt ja erilise nördimusega.)

Prügi ja võsa?

Jah, need on väga lihtsad näited väga lihtsatest, aga meie jaoks suurtest probleemidest. Keskkonnakaitse on riigi jaoks A&O, aga millegipärast meieni see ei jõua.

Toon näite nn „korraldatud jäätmeveost“ – Peipsiääre vallas on umbes 300 maja, mille peale saame kokku umbes 20 prügikasti. Hetkel on aga olukord selline, kus prügikasti võib panna kas või kurgitaimed kasvama, sest mitte keegi ei tule kasti tühjendama. Mitte keegi ei tunne huvi, et mingis vaeses Peipsiääre vallas organiseerida korraldatud jäätmevedu. Olen suhelnud prügiveofirmadega, pakkunud välja infopäevade tegemist, erinevaid prügiveo variante jne. Aga suurettevõtteid see lihtsalt ei huvita. Kui riik suudaks prügivedu karmimalt reguleerida, oleks ka ettevõtted palju alandlikumad ja mõistlikumad. Praegu on tulemuseks see, et jäätmevedu on korraldamata ning riigiteede ääres vedelevad prügihunnikud. Mulle meeldib väga Tallinna idee oma prügikäitlemise süsteemist – see võiks aidata murda suurte gigantide monopoli ning tavainimeste jaoks läheks olukord paremaks.

Teise näite toon võsastunud maadest, mis kuuluvad riigile. Te ei usu, kui palju maad on lastud lihtsalt võssa kasvada, ning kedagi see ei huvita. Oleme ministeeriumile ja muudele asutustele märgukirju saatnud, aga neile ei vaevuta isegi vastama. Ükskõiksus ja huvipuudus domineerib.

Kas see on ühe vallavanema asi riigi tegemata tööde eest vastutada?

Ega vallavanem ei pea tõesti tegema ministrite tööd, aga oma kodukoha heaolu eest seisan küll. Üldiselt leian, et liiga kauaks on valitsusse üks seltskond jäänud ja mugavaks muutunud. Vana kuningas vahetati välja, noor prints paneb tuhinaga mööda riiki ringi, aga neid asju, mis parendamist vajavad, ta ei märka. Pole ju nii, et kui printsi kõrgel lossis kiidetakse, siis on kogu riigis õnn ja heaolu.

Kui oleksid peaminister, siis esimese asjana...

Oi, nii palju muudatusi oleks vaja teha! Kuidas on näiteks võimalik, et osa inimesi saab pensioni 200 eurot, aga hooldekodu-koht maksab 500 eurot – midagi oleks ju nagu paigast ära? Ja meditsiinisüsteem: meie arstid lahkuvad Eestist, maakohta arsti leidmine on praktiliselt võimatu.

Leian, et Eesti eesmärgiks ei tohi olla riik, kus on ainult rikkad ja ilusad suures linnas ning mitte midagi muud. Inimeste eest peab hoolitsema!

Miks otsustasid Keskerakonnaga liituda?

Keskerakonna poliitikud räägivad asjadest ausalt. Ja hoolitakse lihtsast inimesest. Ma pean sellest lugu.

Oled ju ettevõtja, miks võtsid veel vallavanema-ameti enda kanda?

Kui ma ettevõtja ei oleks, siis ega seda tööd ka ei teeks (Naerab.). Olen olnud juba lapsest peale kodukoha patrioot ja tahan, et siin oleks inimestel parem elada. Ja kui ise asju kätte ei võta, siis ei hakka ka keegi teine neid tegema. Kujuta ette, meil polnud siin korralikku randa ja supluskohta – nüüd võtsime asja käsile ja tegime vähemalt ühe.

Ma unistan sellest, et Peipsiääre vallas oleks hotell, kus turistid peatuda saaksid. Loodan väga, et jõuame selleni, kus terve bussitäis inimesi võib puhata siin mitu nädalat, selle asemel, et nad kümme minutit vaid bussiaknast meie valda vaatavad.

See tundub sulle südamelähedane teema...

Jah, loomulikult! Peipsiäärne on ju tõesti ainulaadne piirkond, mida peaks palju enam arendama. Meie liivarannad, kodumajutus, karakatitsad, suitsukala ja nii edasi – mõelge, kui vägev see kõik on! Ja mõelge, kui eksootiline ja eriline on see veel turistidele, kes tulevad suurtest linnadest!

Teeme siin turismi arendamiseks oma jõududega nii palju kui saame, aga riigi toest jääb puudu. Kas või lihtsalt sellest, et anda edasi see informatsioon: siin kaunis Eestis on Peipsi järv ja selle äär on veel eriti eriline... Poleks ju nii keeruline?!

Peipsiäärne on tuntud ka vanausuliste poolest. Kui au sees see praegu hoitud on?

Võib-olla on religiooni osakaal jäänud igapäevaelus veidi väiksemaks, aga kahtlemata on vanausuliste identiteet siinkandis väga tugev. Pühade ajal on kirikud rahvast täis – noortest vanadeni. Keegi ei põlga seda ära. Oleme väga uhked selle üle, et meil on vanausuliste muuseum, ning loomulikult selle üle, et koolis antakse vastavat õpet. Võin kinnitada, et siinsed vanausulised on lihtsad ja toredad inimesed, heatahtlikud ning abivalmid.

Üks soovitus Kesknädala lugejatele jätkuvaks suveks?

Tulge kindlasti Peipsi äärde, siin on praegu nii ilus! Ja meie värske suitsukala on ilmselt maailma kõige maitsvam!

Küsis TAAVI PUKK

Intervjuu trükkimineku hetkeks oli Aleksandr prügiprobleemi juba praktiliselt lahendanud: prügiveoettevõte Ragn-Sells saatis tema korduvate palvete peale oma töötajad Peipsiääre valda infopäeva korraldama ning praeguseks on sõlmitud juba kümneid lepinguid.

[fotoallkirjad]

Ettevõtja Aleksandr Širokov juhib lisaks Peipsiääre vallale ka Väike-Kolkja vanausuliste kogudust.

Aleksandr Širokov koos pisipoja Stefaniga.

Jaga |