Iga hääl loeb. Sõltuvalt sellest, kes neid loeb

ALLAN ALAKÜLA,      26. oktoober 2005


Ausa valimiskampaania põhiväide on, et iga hääl loeb. Igast antud häälest on aga mõnikord olulisem, kes ja kuidas hääli loevad.
Euroopas üldiselt valimisprotseduure usaldatakse. Kuigi näiteks Suurbritannias on häälte lugemise ja eriti eelhääletamise protseduurid väga terava kriitika all. Selle tulemuseks on erakondade ja avalikkuse üldine ning peensusteni välja arendatud sõltumatu järelevalve süsteem protseduuri puhtuse tagamiseks.
Ameerikas on häälte lugemine aga juba mitmendat korda muutunud tsirkuseks. Ka Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia puhul eeldab meie meedia juba ette, et seal võltsitakse tulemusi, küsimus on vaid, millises ulatuses.

Eestis, kus muidu ollakse riiklike institutsioonide vastu üsna umbusklikud, on alates taasiseseisvumisest valimisprotseduure usaldatud siiski pea reservatsioonideta. Ka Eesti riigi suhtes eestlastest veelgi skeptilisemad venekeelsed valijad pole ilmutanud kahtlusi valimisprotseduuride aususe suhtes.
Ainult välismaalt tulevate häälte puhul on kahtlus jäänud. Parlamendi koosseisule on see märkimisväärset mõju avaldanud siiski vaid 1995. aastal, kui viimasel hetkel välismaalt tulnud portsuke aitas parlamenti Parempoolsete fraktsiooni, kellest suur osa on täna sotsiaaldemokraadid.

Rikkumine Tallinnas
Tallinnas tekitas möödunud kohalikel valimistel kahtluse valimiste aususest BNSi poolt uuringufirmalt Faktum tellitud nn uksesuu küsitlus, mille järgi Keskerakonnale pidanuks tulema Tallinna volikogus 41 mandaati. See info paisati meediasse valimispäeva õhtupoolikul kell viis.
Küsitluse läbi viinud sotsioloog Juhan Kivirähk kinnitas seejuures, et volikogu tegelik koosseis peaks tulema küsitlustulemustele ligilähedane. Tegelikult sai Keskerakond 41 asemel 32 mandaati. Kolme viimase valimistunni jooksul raadiote ja televisiooni kaudu käiatud sõnum ilmselt demobiliseeris võitja toetajaskonda ning mobiliseeris teiste toetajaid. Keskerakonna toetus pidi paaritunnise ringhäälingu pressingu tagajärjel langema 47,3 protsendilt 41 protsendile.
Keskerakond on esitanud politseile väärteo algatamiseks avalduse meediaettevõtete suhtes „valimispäeval teostatud ebaseadusliku agitatsiooni" eest, mis seisnes valimistulemuste ning nendele antavate kommentaaride avaldamises enne valimiste lõppu. Ka Kivirähk tunnistas pärast valimisi, et maailmas reeglina väljumisküsitlusi valimiskastide lahtioleku ajal ei avaldata. Tema oli aga ainult uuringu teostaja, avaldamise otsustasid meediakanalid.

Kahtlane vaikus
Lisaks meedia mõjule tahaks aga loomulikult iga valija olla täiesti kindel, et vähemalt häälte lugemine on meil aus.
Tallinna 132 valimisjaoskonna enamikust saadeti häältelugemisprotokoll teele paari tunniga – kella 10-ks oli pilt suuremas osas jaoskondadest klaar. Kõige suurema valijate arvuga jaoskonnast Kristiines saadi protokoll valmis juba poole kümneks. Viimased tosinkond jaoskonda tilkusid aga linna valimiskomisjoni paar tundi hiljem ehk alles südaööks. Viimased polnud seejuures sugugi suurima häälte arvuga jaoskonnad.
Kesknädalal ei õnnestunud linna valimiskomisjonist veel saada viimasena laekunud jaoskondade loetelu. Alles nende hääletamistulemusi teiste sarnaste jaoskondadega kõrvutades võiks enam-vähem kindlalt välistada, et viimasel paaril tunnil ei toimu häälte lugemisel suuremat pettust.
Eestis on häälte lugemise pettuse ja isegi tahtmatute eksituste teema haruldane. Minu meelest see ongi kahtlane.

Salomoni otsus Räpinas
Ka ühes teises kaunis Eesti linnas, kus juba pikki aastaid on ainuvõim olnud Reformierakonna käes ning mille nimeks on Räpina, juhtus häälte kokkulugemisel isevärki lugu. Keskerakonna kandidaat Janek Liiskmaa avastas valimispäeva õhtul, et pole oma kodujaoskonnas saanud ühtki häält. Kuigi ta teadis päris kindlalt, et selles jaoskonnas anti tema poolt vähemalt neli häält – tema ise, abikaasa, ema ja veel üks hääl.
Helistas seepeale Keskerakonna osakonnajuht Tiina Sisko, kes on häälteta jäänud kandidaadi ema, vallasekretär Voldemar Salomonile, et kuhu hääled jäid. Vallasekretär öelnud Siskole, et valimisööga pole häälte lugemine veel lõppenud ning õigeks lugemiseks läheb alles järgmisel päeval.
Tegelikult ei läinud tuhkagi. Seepeale saatis KE osakonnajuht möödunud teisipäeval Põlvamaa valimiskomisjonile ametliku kaebuse ning alarmeeris Kesknädalat. Möödunud kolmapäeva hommikul Räpina poole teele asunud Kesknädal kuulis vallasekretärilt, et temani pole peale ühe telefonikõne ja anonüümse e-kirja selle juhtumi kohta muud infot jõudnud. Sama päeva lõunaks, kui Kesknädal Räpina vallavalitsusse jõudis, oli aga siiski algamas valla valimiskomisjoni istung.
Nii vallavanem Inge Hirmo kui vallasekretär Salomon olid ka enne seda juba detailselt kursis, kuidas komisjonis häältelugemine viltu läks. Ja ennäe imet – häälte ülelugemisel tuvastaski komisjon, et ühe kandidaadi poolt antud kuus häält on läinud kogemata teisele. „Valla valimiskomisjon on seisukohal, et tegemist on inimliku eksitusega häälte lugemisel," öeldakse valimiskomisjoni otsuses, mis kannab 19. oktoobri kuupäeva.
Sel esmaspäeval jõudis Tiina Sisko kaebuse arutamiseni ka Põlva maakonna valimiskomisjon, kellel ei jäänud üle muud kui vallakomisjoni otsus kinnitada. Põlva maavanemaks on Reformierakonna toel seatud Urmas Klaas, kes ise on pärit Räpinast.
Iseenesest pole kuus valesti loetud häält midagi erilist isegi mõne tuhande valijaga Räpina suuruses linnas. Samas otsustab mõnikord vaid üksainus valesti loetud hääl mandaatide jaotuse erakondade vahel, nii Räpinas kui mujal.
Räpina valimiskomisjonis oli üks keskerakondlasest asendusliige, põhiliikmeks saamise avalduse esitamisega jäi erakond hiljaks. Ometi on erakondade poolt valimiskomisjonidesse suunatud liikmete roll määrav selleks, et valimistulemused oleksid usaldusväärsed. Kui valijatel tekib võimalus kahelda häältelugemise aususes, viib see valimiste aktiivsuse alla rohkem kui mis tahes valimiste eel toimunud sopakampaania.

FOTOD:
EUROOPA LIPUGA NURGAS: Möödunud kolmapäeval kokku kutsutud Räpina valimiskomisjon asus Kesknädala saabudes hoogsalt tuvastama tõde, mis vallasekretärile ja vallavanemale oli teada ka enne komisjoni istungi algust – kuus häält oli liikuma läinud.

OI, OI, OI: Räpina valimiskomisjoni esimees Voldemar Salomon ei oska vallamajas Kesknädalaga kohtudes viga häälte lugemisel kuidagi seletada. Kinnitab vaid, et kogu süüd eksituse eest kannab tema ise, ainuisikuliselt, kuigi tema konkreetsete häälte lugemisega enda sõnul ei tegelnud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)