Macroni toetajatel seisab suur töö alles ees

Valimisaktiivsus oli Prantsusmaa presidendivalimiste kohta suhteliselt madal – 75% (sellest väiksem oli see ainult 1969. aastal), kuid Macron sai valijatelt siiski tugeva mandaadi – ta kogus ligi 21 miljonit häält.

Macroni häältesaak jäi alla ainult tulemusele, mille saavutas 15 aastat tagasi Jacques Chirac. Toona pääses ootamatult teise vooru ka Jean-Marie Le Pen, kelle käsi ei käinud seal kuigi hästi. Kui tema tütar Marine Le Pen parandas nüüd oma häältesaaki esimese vooruga võrreldes 39% võrra, siis vanem Le Pen omal ajal ainult 15% võrra. See näitab, et Rahvusrinde potentsiaalne kandepind on vahepeal märgatavalt laienenud.

Seetõttu ei maksa seda erakonda lähenevaid parlamendivalimisi silmas pidades veel maha kanda.

 Macroni puhul oli vastav näitaja 139%, mis tähendab, et enamike teises voorus tema poolt hääletanute jaoks ei olnud ta esimene valik. Paljud valisid teda nüüd ikkagi selleks, et presidendiks ei saaks Le Pen, aga mitte sellepärast, et nad oleksid tema enda suured fännid. Seetõttu on praegu vara kuulutada, et Macroni liikumine "Edasi!" võidab kindlasti ka juunis toimuvad parlamendivalimised, kuigi väljavaated on kahtlemata head.

Läinud nädalal sõlmisid "Edasi!" ja François Bayrou juhitav Demokraatlik Liikumine lõpuks kokkuleppe, mille alusel seatakse kandidaadid parlamendivalimistel üles ühiselt. Nii peaks saama president Macroni toetavate kandidaatidega kaetud kõik valimisringkonnad. Küsitlused näitavad, et need kaks jõudu koos saaksid praegu parlamendivalimiste esimeses voorus 22–26% häältest, napilt edestades vabariiklasi. Ja projektsioonide kohaselt kuuluks neile lõpuks 249–286 kohta 577-st.

Kuidas tegelikult läheb, see selgub muidugi alles siis, kui 18. juunil teises voorus antud hääled loetud saavad. Kui presidendivalimiste tulemus oli sisuliselt juba ette teada, siis parlamendivalimistel on see ilmselt kuni lõpuni lahtine.

Jaga |