Valitsusmeelseid ei huvita laste narkomaania

Enamik tallinlasi, mina kaasa arvatud, ootab, et valimiskampaanias oleksid esiplaanil sisulised küsimused. Neid probleeme, mille üle arutleda, ju jätkub.

Üks niisugustest küsimustest, milleni erakonnad, avalikkus jt selles valimiskampaanias suure tõenäosusega üldse ei jõua - aga peaksid jõudma! - on üks põletavamaid küsimusi üldse, mille pärast valutab suuremal või vähemal määral südant iga Eesti lapsevanem.

Pean silmas noorte narkomaaniat, mis ohustab kõiki Eesti lapsi.

Tallinna Lastehaigla saab Vaimse Tervise Keskuse

Alustan heast. Sel kevadel saabus lõplik läbimurre Laste Vaimse Tervise Keskusele.

Viseeriti keskuse rajamise leping, millega käis kaasas Norra valitsuse lubadus anda ehitusse üle 4 miljoni euro. Linna ja haigla pikaajalised pingutused on lõpuks vilja kandnud. Juba pannakse kokku meeskondi.

Keskusesse on planeeritud psühhiaatriline ambulatoorne ja haiglaravi, sõltuvushäiretega laste ja noorukite ning psüühika- ja käitumishäiretega laste ravi.

Hakatakse nõustama lastekaitsetöötajaid ja õpetajaid, peetakse sidet koolidega, tehakse ennetustööd. Kui kõik läheb plaanipäraselt, kerkiks lastehaigla juurdeehitus 2016. aastaks, ent meie soov on saada keskus valmis aasta varem.

Aega ei ole!

Vaimse Tervise Keskuse tulek on suur võit, kuid selle teeb mõruks teadmine, kui palju väärtuslikku aega oleme kaotanud riiklikku toetust oodates. Kulus kümme aastat! Paljud noored on selle aja jooksul oma isikliku võitluse kaotanud.

Võitlen endiselt kurbusega, kui ütlen, et Eesti riik pole seda teemat prioriteetseks pidanud. Üks näide sellest: järgmise aasta riigieelarvesse lubatud huviringide rahastamine on tühistatud. Vahel on tunne, et võitleme tuuleveskitega.

Olukord on kriitiline!

Aga võitlema peab, sest paljude laste seisund on kriitilisem kui arvame.

Möödunud aastal viidi läbi üle-euroopaline uuring, mis selgitas uimastite tarvitamise ulatust 15-aastaste seas ning käitumist mõjutavaid kaitse- ja riskifaktoreid (osales 14 759 last, neist 3776 Eestist).

Keskendun Tallinna lastele.

* Uuringust selgus, et vesipiipu oli pruukinud 52% ja alkoholi 81,9% 15-aastastest.

* Purju oli ennast joonud 24,4% tüdrukutest ja 23% poistest.

* Igapäevasuitsetajaid oli 26% ja viimase kuu jooksul purjus olnuid 39%.

* Uinuteid/rahusteid oli pruukinud 10,2% tüdrukutest - miks küll?! - ja 7,1% poistest.

* Kanepit oli proovinud 24,5%.

* Amfetamiini oli kasutanud 2,3% tüdrukutest ja 4,5% poistest.

* Inhaleeritavaid uimasteid oli pruukinud 6,8%.

Need ei ole kellegi emotsionaalne hinnang, vaid teadusliku metoodikaga hangitud faktid tegelikust olukorrast. Situatsioon on kriitiline.

Alarmeeriv on vanus, mil uimastitega eksperimenteerima hakatakse, aga ka enesetapule mõtlejate hulk.

20% 15-aastastest on narkootikumidega tutvust teinud 11-aastaselt, misjärel „tarbimine saavutab järgneva 2 aasta jooksul teiste Euroliidu riikidega võrreldes väga kõrge taseme". Enesetapule mõelnuid on kogu vanusegrupis 20%, tihti mõtleb sellele aga 3,6% ehk peaaegu neli igast sajast lapsest!

Kaks kolmandikku sõltuvusaineid kasutanud noortest ei veeda vaba aega vanematega. Tallinna 15-aastastest arvab ca 80%, et elus on väga vähe täiesti kindlaid reegleid ja et milleski ei saa kindel olla.

Samasuguseid tulemusi sai aastaid tagasi Islandi riik, kuid seal suhtuti sellesse kui sõjaseisukorda: president Olafur Ragnar Grimsson kuulutas laste vaimse tervise esmatähtsaks. Selleks tehti selgitustööd ja toimus koostöö perekondadega ning laste endaga nende huvide väljaselgitamiseks; üks lahendusvõtmeid oli spordi- ja huviringide aussetõstmine.

Leiti, et sõltuvusainete kuritarvitamise vähenemine on kõige enam seotud vanematepoolse kontrolli, toe ja järelevalvega, aga ka riiklike tegevustega, nagu ametliku täisea tõstmine, tubaka ja alkoholi täielik reklaami- ja nähtavuskeeld ning ostupiirangud, noorte ajaline liikumiskeeld. Viieteistkümne aastaga viidi sõltuvusainete tarvitamine miinimumini.

Tulemus oli nii silmapaistev, et ECAD (European Cities Against Drugs - Euroopa Linnad Uimastite Vastu) autasustas Islandi presidenti elutööpreemiaga.

Minu soov on, et järgiksime Islandi eeskuju. Sirgugu terve hingeeluga põlvkond!

Mida teha?

Ühiskonnateadlaste asi on kirjeldada ühiskonnas toimuvat võimalikult täpselt. Arvud on olemas. Poliitikuna on minu kohus pakkuda lahendusi.

Need on järgmised:

* Esiteks - ehitame Vaimse Tervise Keskuse võimalikult kiiresti valmis ning toetame kõigiti selle tegevust. Sellest sõltub väga palju.

* Teiseks - toetame Tallinnas huvitegevust ja taotleme, et ka riigis huvitegevust toetataks.

* Kolmandaks - teeme kõik, et probleemi ei saaks varjata või eitada. Olukord on kriitiline, seda tuleb teadvustada.

* Neljandaks - kehtestagem karmid piirangud alkoholireklaamile.

Mustamäel näen kahte head uudist. Esiteks, Mustamäe polikliiniku renoveerimine. Ka selles majas töötavad arstid on peredele toeks nii nõustamise kui ka suunamisega. Mida rohkem pööratakse tähelepanu laste tervisele, ka vaimsele tervisele, ning mida mugavam ja lihtsam seda on teha, seda parem.

Renoveerime kultuurikeskuse Kaja, kus kindlasti näeme ette rohkem tegevusi ka noortele. Ehk on uus ja moodne maja, kus nüüdisaegsed tehnilised võimalused, noorte jaoks atraktiivsem?

MERIKE MARTINSON,  Tallinna abilinnapea

[fotoallkiri] HOIATAB: Tallinna abilinnapea dr Merike Martinsoni sõnul on liiga paljude laste vaimse tervise seisund kriitilisem kui arvame.

Jaga |