Nädal Euroopa Parlamendis

Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Komisjon (EK) esinesid avaldustega, mis käsitlevad finants- ja majanduskriisi  pärast G20 tippkohtumist ning kriisi Euroopa autotööstuses.

Kultuuridevahelise dialoogi aasta raames kõneles  ?hendkuningriigi ühinenud juudi koguduste ülemrabi sir Jonathan Sacks.

  EP soovib tagada meeste ja naiste võrdse tasustamise

Juba 1957. aastal sisaldas Rooma lepingu artikkel 119 põhimõtet, et naised ja mehed peaksid saama võrdse töö eest võrdset tasu. Kuid vaatamata juba 30 aastat kehtivatele õigusaktidele ja palkade erinevuse vähendamiseks võetud meetmetele on areng olnud väga aeglane.

Nii teenivad naised EL-is seniajani keskmiselt 15% vähem kui mehed. Eesti on siin halvimas positsioonis, olles 25 protsendiga viimasel kohal. Parimad näitajad on Maltal (4%), Belgial  (7%), Sloveenial (8%), Kreekal, Portugalil, Iirimaal, Itaalial (9%), Poolal  (10%).

Palgaerinevus mõjutab oluliselt naiste olukorda majanduslikus ja ühiskondlikus elus nii aktiivse tööea jooksul kui ka pärast seda. Samuti süvendab see naiste sattumist vaesusriski, eelkõige üksikvanemaga peredes. Pärast aktiivse tööea lõppu muutub palgaerinevus naiste ja meeste pensioni erinevuseks. EK-le esitatud riiklikud aruanded on näidanud, et paljudes riikides peetakse naiste ja meeste palkade erinevust avalikes aruteludes ja poliitilistes tegevuskavades väheoluliseks teemaks.

Lahendamaks seda probleemi tegi Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile ülesandeks esitada 31. detsembriks 2009 õigusakti- ettepanek meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtetega seonduvate kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta.

Nagu aeg on näidanud, pelgalt Euroopa Liidu õigusaktidega seda probleemi ei lahenda. Oluline oleks teema tähtsustamine ka  poliitilistes tegevuskavades. Ainult siis, kui peale paremate ja tõhusamate õigusaktide on määratud ka nende teokstegemise eest vastutaja, kujuneks võimalus see probleem ükskord positiivselt lahendada.

 Finants- ja majanduskriis pärast G20 tippkohtumist

Arutati Euroopa Liidu positsiooni ülemaailmses finantskriisis pärast G20 tippkohtumist. Leiti, et EL-i õigusraamistik vajab reformimist, eriti ses osas, mis puudutab krediidireitingu-agentuure ja riskifonde. Parandada tuleks ka VEK-ide ligipääsu laenudele. EP kritiseeris EK-d, mis on liiga palju tähelepanu pööranud tööstussektori huvidele.

Prantsuse Euroopa asjade riigisekretär Jean-Pierre Jouyet kinnitas, et Euroopa Nõukogu eesistujariigi prioriteediks on lahenduse leidmine ning majapidamiste ja ettevõtete kaitsmine.

Jouyet selgitas, et G20 kohtumisel oli EL-il tugev blokk ning et tippkohtumisel lepiti kokku krediidireitingu-agentuuride reformi põhimõtetes ja finantssektori paremas reguleerimises. Jouyet tervitas Euroopa Keskpanga intressimäärade alandamist ning rõhutas, et kasvu- ja stabiilsuspaktis ette nähtud paindlikkust tuleks ära kasutada majanduslanguse vastu võitlemiseks. Ta lisas, et Euroopa Nõukogu teeb kõik selleks, et riiklikud sammud oleksid omavahel kooskõlastatud.

Euroopa Komisjoni kõnevoorus toonitas José Manuel Barroso, et G20 on uue ajastu alguseks, sest see näitas ühise tegutsemise vajadust. Euroopa vastus majanduskriisile peab tema sõnul olema "õigeaegne, sihipärane ja ajutine". Muu hulgas tuleks ettevõtteid aidata, et nad saaksid kohanduda uute keskkonnanõuetega ning et keskkonna- ja majandushuvide vahel ei nähtaks konflikti. Barroso lisas, et 26. novembril esitab Euroopa Komisjon „majanduse päästekava".

 Autotööstuse kriisist

?lemaailmne majanduskriis ja majanduse jahenemine ei ole jätnud puutumata suurt tööandjat – Euroopa autotööstust. Uute autode müük Euroopas on vähenenud ca 15%, prognoositakse veel umbes 20-protsendist langust. Selline olukord on pannud autotööstuse olukorda, kus tuleb oma tootmistegevus ümber korraldada ja töötajaid koondada. Kuna selles tööstussektoris on Euroopas hõlmatud ligi 5 miljonit töötajat, tähendab see otseseid sotsiaalseid probleeme paljudele liikmesriikidele.

Autotööstuse kiratsemine mõjutab ka paljusid Eesti alltöövõtjaid ja nende ettevõtetes töötavaid inimesi.

EN esindaja J-P. Jouyet tunnistas, et kujunenud olukord on Euroopa autotööstuse jaoks halvim pärast 1993. aastat. Autotööstus on küll astunud teatud samme, et kriisiolukorras toime tulla, kuid seekord on probleemi lahendamisel vaja ka EL-i toetust. Ennekõike tuleb toetada autotööstuse kaasajastamist uute tehnoloogiate kasutuselevõtu läbi. Kaaluda tuleb ka Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu soodsamate laenude andmist.

26. novembril esitletavas „majanduse päästekavas" tullakse välja konkreetsete abimeetmetega. EN esindaja nentis vajadust arvestada "päästekavas"  ka teistele tööstussektoritele antavate abimeetmetega ning nendevahelise tasakaaluga.

EK-i esindanud volinik Günther Verheugen rõhutas, et autotööstus on Euroopa jaoks tundlik valdkond, kus edu paljuski sõltub tarbimisest. Lisaks finantskriisile on selles sektoris tekitanud palju probleeme ka EL-i poliitiliste suundumuste ebaselgus.  Viimastel kuudel tööstusharus toimunud tagasiminekul on suuri majanduslikke mõjusid paljudele liikmesriikidele. Ka järgmine aasta on autotööstuses kindlasti veel kriisiaasta, mis mõjutab nii tööhõivet ja investeeringuid sellesse sektorisse.

Probleemiga tegelemiseks on loodud töörühm "Cars21".  Kindlasti on siin oma osa EIP-il, kes saab toetada autotööstuses toimuvat arendustegevust läbi soodsamalt antavate laenude (kuni 1% soodsam turul pakutavast) ja ka EK-l, millel tuleb paika panna õigusraamistik soosimaks EL autopargi uuendamist.

 EP resolutsioon HIV/AIDS kontrolli ja varajase ravi kohta

EuroHIV-i 2006. aasta lõpu aruanne näitab, et vahemikus 1999–2006 lisandus EL-is 269 152 uut HIV-nakkusega inimest ning WHO Euroopa regioonis 806 258 uut HIV-kandjat. 11% kõigist EL-is uutest nakatunutest on alla 25-aastased.

Tulenevalt HIV-nakatunute arvu murettekitava kiirusega kasvust Euroopas, võttis EP seekordsel täiskogul vastu resolutsiooni HIV/AIDS varajase diagnoosimise ja varajase ravi kohta.

Resolutsioonis kutsub EP Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni üles kehtestama HIV/AIDSi vähendamisstrateegia, mis keskenduks haavatavamatele ja kõrge riskitasemega rühmadele. EP kutsub ka Euroopa Komisjoni üles eraldama kõnealuse strateegia rakendamise toetuseks märkimisväärseid poliitilisi ja rahalisi vahendeid ning inimressursse.

 Samuti palub EP liikmesriikidel vastu võtta sätted, et oma jurisdiktsiooni piires tulemuslikult keelustada HIV/AIDS-haigete diskrimineerimine, sealhulgas piirangud, mis mõjutavad nende vaba liikumist. EK-le tehti ülesandeks ette valmistada soovitused tõenduspõhise testimise ja ravisuuniste rakendamise kohta kõikides liikmesriikides tagamaks liikmesriikides juurdepääs tasuta ja anonüümsele testimisele.

 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste läbiviimise määruse muutmine

Eelarvekontrollikomisjoni initsiatiivil oli arutlusel määruse muutmine Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Nimetatud amet on Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase vastutusalas. Esinemistes jäid kõlama OLAF-i operatiivtöö tõhustamise vajadus, tegeliku koostöö vajadus OLAF-i, Europoli ja Eurojusti vahel OLAF-i töö läbipaistvamaks  tegemisel ja tema sõltumatuse  suurendamisel. Kõlama jäi ka EP saadikute rahulolematus OLAF-i ja Siim Kallase tööga.

[esiletõste]  SIIRI OVIIR: Euroopa Parlamendi saadikud  pole rahul Euroopa Pettustevastase Ameti ja Siim Kallase tööga.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |