Võõras koer kodu ei kaitse

Taavi Taru ( Saaremaa ),      27. september 2006


Kui Eesti rahvas viisteist aastat tagasi oma maa vabaks oli võidelnud, ilmusid lagedale poole sajandi tagused ärajooksikud, et 50 aastat tagasi siia jäänud varasid tagasi nõuda. Ja saidki tagasi: kes enda oma, kes võõra oma.
Nüüd saab üks võõrsilsündinutest tasuks selle eest, et Eesti rahvas peitupugenute vara pool sajandit hoidis ja rohkendaski, sedasama rahvast valitsema hakata.
Tundub, et kusagilt kaugelt ja kõrgelt oli antud käsk see mees Kadriorgu istutada. Must töö tema paikapanekul jäeti kohalike rahvusliku väärikuseta tegelaste teha, kes alati on olnud valmis käsu peale võõrast kintsu kaapima. Sellisesse mustatöötegemisse kuulus riigikogulaste noomimine Riigikogu kõnepuldist endis- ja praegusaegse kõrge riigiametniku poolt, kes ei talunud, et tema sõpra ja teenusetellijat hoobilt presidendiks ei tahetud hääletada. Noomija tegi seda karmilt nagu vana revolutsionäär või filmidest nähtud nõukogude naiskomissar.
Pärast läbikukkumist Riigikogus tundis Ilves muret selle üle, kuipalju kannatab seetõttu Eesti maine. Aga seepärast ta ei muretsenud, kuipalju kannatab riigi maine ropu sõnnikuloopimise pärast ametisoleva presidendi ja tema perekonna pihta. Eestis vallandunud valimatu sõim ja ähvardused ühe riigijuhi vastu on vist küll ajaloos ennekuulmatud.
Kui Eestil peavad ikka olema võõrad valitsejad, siis muutub mõttetuks väljaastumine N.Liidust, kust selletaolisi võimureid tuli siia valimatagi. Teatavasti huntki vaatab ikka oma metsa poole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)