Ladina-Ameerika - kas uue külma sõja tanner?

Hiljutises Venemaa ja Gruusia vahelises konfliktis tõusid Moskva suurimateks toetajateks üllatuslikult mitmed Ladina-Ameerika riigid. 2. septembril teatas endine marksistlik gerilja ja praegune Nikaraagua president Daniel Ortega uhkusega, et tema riik tunnustab Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. Venemaa tegutsemise konfliktis Gruusiaga on ühtlasi heaks kiitnud Kuuba, Ekuador ja Boliivia. Venetsueela president Hugo Chavez tervitas aga Venemaa naasmist maailma „vägevaimate“ sekka.

Venetsueela liider on viimasel ajal valjult kritiseerinud USA valitsust ja püüdnud läheneda Venemaale. Selles Ladina-Ameerika riigis viibisid septembris kaks Vene TU-160 pommituslennukit. Venetsueela on juba teatanud novembris toimuvatest ühistest mereväeõppustest Kariibi merel, kuhu Venemaa saadab suure lahinguristleja koos saatelaevadega.

Ladina-Ameerika riikide sümpaatia Venemaa vastu tuleneb USA pikaaegsest väärast suhtumisest sellesse piirkonda. Kuigi ametisse astudes lubas USA president George W. Bush asuda tegelema Ladina-Ameerikat puudutavate probleemidega, siis reaalsuses keskendus ta julgeoleku tagamisele ja energiaressursside kogumisele Afganistanis, Iraagis ja Lähis-Ida piirkonnas.

Mitmetele USA-st lõunasse jäävatele riikidele hakkab küllap villand saama jänkidele mingiks mõttetuks tagahooviks olemisest. Miljonid globaalmajanduse hüvedest ilma jäetud ja vaesuses virelevad ladina-ameeriklased on pidanud aastaid taluma rikka põhjanaabri üleolevat suhtumist ja ignorantsust. Seetõttu ongi igati  mõistetav poolehoid Venemaale kui ühele suurimale USA „tahtele vastu seisjale“.

Ladina-Ameerika jõukamad ja edukamad USA-meelsed riigid Brasiilia, Kolumbia ja Mehhiko pole Gruusia-teemadel seni avalikult sõna võtnud. "Kohtumõistmine Venemaa tegevuse üle ähvardaks ellu kutsuda maailma suurjõudude vahelise võitluse, mida on aastaid suudetud vältida", leidis Brasiilia välispoliitikaekspert Amaury de Souza 13. septembri Newsweeki internetiportaalis.

INDREK VEISERIK

Jaga |