![]() Kuhu kadus Pentagoni kukkunud lennuk 64 reisijaga pardal?VIRGO KRUVE, 11. september 200211. septembri saladused tänaseni lahendamata Täna möödub aasta Ameerikas korraldatud terroristlikest rünnakutest. Meedia on vastanud enamikule WTC hävingut puudutavatele küsimustele. Kuid Pentagoni lennanud ja seal plahvatanud lennuki kohal hõljub endiselt salaloor. Kuhu kadusid 64 reisijat? Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) rünnakust võis näha TVs otsesaateid. Justkui juhuslikult olid miljonilinnas New Yorgis õige koha peal kaamerad sündmuste jäädvustamiseks, parajal kaugusel ja õige nurgaga. Märksa vähem anti infot Pentagoni ründamisest ja mingisugusest Pennsylvanias alla kukkunud kaaperdatud reisilennukist. Täna ja täpselt 61 aastat tagasi 11. septembril 1941. aastal alustati USA Kaitseministeeriumi peakorteri ehk Pentagoni ehitamist. Juhuslik võis olla selle ründamise aeg 60. tähtpäeval eelmisel aastal, kuid mitte turvameetmete puudulikus. Kas tuhandete tsiviil- ja sõjandusradarite hulgas polnud ühtegi, mis jälgiks Washingtoni piirkonna julgeolekut? Kuigi seal asusid kaitseministeerium, parlamendi ülem- ja alamkoda, valitsus? Külma sõja ajal poleks üksi jälgimissüsteem jätnud märkamata Pentagonile lähenevat lennukit. Esimesed uudised plahvatusest Pentagonis tulid 9.45 ameerika aja järgi ehk 14.45. Räägiti plahvatusest hoone juures, kuid ei midagi lennukist. Kohapeal olnud AP infoagentuuri reporteri esimene info kõneles hoopis autopommist. Õhtul kell 21 teatas Kuku raadio USA valitsuse poolt ka Riia Novosti agentuuris levitatud pommiuudise ümberlükkamisest. Siiani on vastamata aga peamine küsimus: mis sai lennuki rusudest? Esimesed telepildid ja fotod näitasid tulekahju hoones. Kindlasti ei olnud hoones märgatavat auku, suitsu immitses akendest. Samuti ei varisenud Pentagon kohe kokku, see toimus alles hilisemate kustutustööde ajal. Oletades, et hoonesse tunginud lennukikere auk kaeti varisenud hoonega, jääb ikkagi küsimus lennuki tiibadest. Arvestades maja kõrguseks 21,3 meetrit ja kokku varisenud osa sellega võrreldavaks, siis kas keegi näeb fotol jälgi 38 meetrini ulatuvatest tiibadest? Kuhu kadusid lennuki rusud? Kas te kujutate ette 100tonnise lennuki rusude haihtumist? Raske? Aga just seda väidab Pentagon: lennukist ei jäänud midagi alles, leiti ainult väikeseid metallitükke. WTC hoonesse lennanud Boeingute kõik neli musta kasti suudeti 1,5 miljoni tonni rusude hulgast üles leida, kuid lend 77 omi mitte. Omastele võis olla kergenduseks pääseda põlenud ohvrite tuvastamisest. Ometigi võttis omanikfirmal American Airlinesil tervelt kaks ööpäeva, kinnitamaks ühe reisija Gretta Van Sustereni viibimist lennul 77 ja mitte mõnes WTC-d tabanud lennukis, nagu esialgu väideti. Pentagoni lennuõnnetus nõudis pilootidelt perfektset maandumisoskust. Teistes lennukites olnud kaaperdajad võtsid lennutunde ainult laineri juhtimiseks, aga mitte kunagi õhkutõusuks või maandumiseks. Boeing 757 mass on sõltuvalt pagasist ja kütusest natuke üle 100 tonni. Pentagoni hooned on viiekorruselised ja 21,3 meetrit kõrged. Ainuüksi lennuki kere läbimõõt on 7, kere pikkus 54 ja tiibade ulatus 38 meetrit. Võttes lisaks arvesse maandumiseelse kiiruse 245 kilomeetrit tunnis, on sooritatav ülesanne hoone tabamiseks võrreldav lennukikandjale maandumise täpsusega. Tavatingimustes vajab reisilennuk 1,4 kilomeetri pikkust tuledega lennurada ja juhtimistorni koordinaate! Tõenäoliselt ei saa me lähiajal teada lend 77 pardal olnud 64 inimese tegelikku saatust. Nad on lihtsalt osa esialgu arvatud kümnetest tuhandetest 11. septembri ohvritest. Nagu täna teame, oli ohvreid 2804. Iga minut viibib üle maailma lennukites umbes 8000 inimest. Iga kuu sureb Iraagis USA poolt Saddamile kehtestatud sanktsioonide kaasmõjuna 7200 last. Ja Iraak on vaieldamatult Bushi administratsiooni järgmine rünnakuobjekt Afganistani järel. USA majanduskriis vajab leevendamist ja seda tehakse välispoliitilise (nafta)kriisiga nagu Bush seenior aastal 1990. Ka siis oli Ameerika majandus sarnases seisakus ja väljus sellest pärast naftahinna märgatavat tõusu. Suur pilt internetis Viimati muudetud: 11.09.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |