Ka võimekatel omavalitsustel läheb raskeks

Me toetame peresid lapse sünnil 320 euroga, maksame igale kooliteed alustavale lapsele 128 eurot ranitsatoetust ning igale õpilasele 25 eurot koolitoetust. Kui riik maksab koolitoiduks üksnes põhikooliõpilastele ja 78 senti päeva kohta, siis Põlva linn toetab kõiki õpilasi lisaks 45 sendi ulatuses ning tasub vajadusel õpilase kogu toiduraha. Linnaeelarves on eraldatud vahendid õpilaste bussisõidu kompenseerimiseks ja ka osade tudengite õppetoetusteks. Meil on lisaks huviringidele ja -klubidele oma spordi-, muusika- ja kunstikool. Kui spordikoolis osalemine maksab Põlvas praegu 3 eurot ja muusikakoolis käimine 14 eurot kuus, siis linn eraldab oma eelarvest õpilase kohta lisaks vastavalt 60 ja 121 eurot kuus. Kevadel koolide lõpuaktustel oli vahva tunnistada, et vaid üksikud õpilased polnud mõne huvialaga tegelnud. Kahe tavakooli ja lasteaia kõrval on Põlvas oma lasteaed ja kool ka puuetega lastele. See on kallis, aga väga oluline teenus peredele, et mitte jätta neid üksi oma mures ja tagada vaimupuudega lastele kasvõi minimaalne endaga toimetulek. Kokku kulub puuetega inimeste hooldamise teenusele Põlva linnaeelarvest 102000 eurot aastas. Et veidigi kahandada hinnaralli mõju, maksame paljulapselistele peredele ja pensionäridele jõulutoetust ning tagame eakatele tasuta bussisõidu. Põlva linnal on ka oma haigla, kus linna toel on elanikele arsti vastuvõtt ja haigla voodipäev tasuta. Kokku kulub Põlva linnas tänavu sotsiaaltoetusteks 455925 eurot, millest 113545 eurot tuleb riigilt ja 342380 eurot linnaeelarvest.

Samas ei tohi unustada, et üksnes leivast ei saa keegi sära silmi. Ka Tallinnast ja Tartust kaugemal vajatakse meelelahutust, mille eelduseks on soe ruum ja võimekad eestvedajad. Põlva õnn, aga ühtlasi ka õnnetus peitub mitmes liigagi mahukas hoones, mida linn majandab. Kultuurile ja spordile kokku kulub linnaeelarvest tervelt 19,7 protsenti.

Eelkirjeldatud teenused pole Põlvas tekkinud ühe aastaga. Seni on kõike seda suudetud, kuigi 2008. aastal riigi kärped viisid eelarvest üle miljoni euro. Kuigi kärpeid nimetati toona ajutisteks, pole maksubaasi tänini taastatud. Nii on Põlva linna rahakotis pisut üle 6 miljoni euro, aga nii suure teenuste mahu juures tänavate, koolide, ka kultuurikeskuse päästesüsteemi uuendusse investeerimiseks enam raha ei jätku. Riik prognoosis mullu tulumaksu kasvu 2011. aastaks omavalitsustele 6,5 protsenti. Tegelik kasv jääb paraku märksa väiksemaks ja esimest korda viimase kümne aasta jooksul tuleb tunnistada, et Põlva eelarve jääb miinusesse. Oma osa on kindlasti väljarändel - tänavu on Põlvast lahkunud 276 inimest. Valdavalt tööealised lastega pered, kellest määrav osa on uueks elupaigaks nimetanud Soome. Põlvasse on küll kolinud 220 inimest, aga peamiselt pensionärid või lastega üksikemad.

Täna täitub mul täpselt pool aastat Põlva linnapeana ja mul pole suuremat soovi, kui et riik tagastaks selle, mis omavalitsustelt ehk oma inimestelt võetud. Vaadates veelkord Geomedia võimekustabelit, olen veendunud, et kui Põlva on hädas, on teised veel suuremas hädas. Olen vägagi nõus president Toomas Hendrik Ilvesega, kes kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega ütles: „Omavalitsuse võimekuse küsimus pole pelgalt õigusteoreetiline, see on otseselt inimeste õiguste küsimus." Otsustamise õigus on nüüd Riigikogu liikmetel, aga ma kohe kuidagi ei usu, et sealne enamus suudab kummitempli-rollist kõrgemale tõusta. Oleksin õnnelik eksides!

KESKMÕTE: Mul pole suuremat soovi, kui et riik tagastaks selle, mis omavalitsustelt ehk oma inimestelt võetud.

GEORG PELISAAR, Põlva linnapea

Jaga |