Tallinn põlistab Konstantin Koniku ja sõjakooli kadettide mälestuse

ESTER SHANK,      20. veebruar 2008


Linnavolikogu otsustas, et Tallinnasse tuleb mälestusmärk Eesti iseseisvuse ühele rajajale Konstantin Konikule ja 1924. aasta riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monumendi taastamise kulud kaetakse linnaeelarvest.

Eesti iseseisvuse välja kuulutaja Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik oli meie riigi üks loojatest ja selle hilisematest ülesehitajatest, märkisid ettepaneku autorid – linnavolikogusse kuuluvad meedikud.

Mälestusmärk arstile

Konik tegutses arstina nii erapraksises kui ka sõjaväljal, juhatas Tallinna linnavalitsuse tervishoiubürood, oli hiljem Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Tema suurimaks teeneks Eesti riigi ees võib pidada tegevust Eestimaa Päästekomitees.

Linnavolikogu otsustas „püstitada Tallinnasse mälestusmärk doktorile, kellele 90 aastat tagasi usaldati Eestimaa päästmise vastutus", nagu märgivad arstidest volikoguliikmed Andres Ellamaa, Helge Hallika, Mark Levin, Peeter Mardna, Matti Tarum ja Tatjana Vassiljeva oma erakondadeüleses ettepanekus.

Linnavalitsus sai ülesande leida Konstantin Koniku mälestusmärgile parim asukoht ja korraldada lahenduse saamiseks ideekonkurss.

Volikogu võttis vastu teisegi otsuse, mis on seotud mälestusmärgiga. Tondipoiste ausamba nime all tuntuks saanud monument tuleb selle algsesse asukohta, Tondi tn. 55 kinnistule. Kunagise sõjakooli hoone ees paiknes Amandus Adamsoni loodud monument kuni 1941. aastani, mil okupatsioonivõim selle hävitas. Kirjalike allikate põhjal selgitas vastav komisjon välja, et mälestusmärgi graniitalus, bareljeefid, pärg ning skulptuuriline osa on võimalik ennistada algses mahus; ruumi jätkub ka Tondi tänava tulevaseks laiendamiseks.

Valmis saab 2009. aastal

Sõjakooli kadettide monumendi taastamise ettevalmistustööde kulud kaetakse 2008. aasta linnaeelarvest, ausamba rajamise kulud – tuleva aasta eelarvest. Komisjon on hinnanud kulutuste kogusummaks viis miljonit krooni. Mälestusmärk taaspüstitatakse 2009. aastal.

Linnavolikogus valitseb mälestusmärgi taastamise suhtes üksmeel. Nagu tõdes volikogu aseesimees Tarmo Lausing, on see küsimus läbi aegade esimene Keskerakonna ja Isamaaliidu fraktsiooni ühisalgatus Tallinna volikogus. „See tõestab, et Eesti poliitikas on võimalik koostöö ka maailmavaateliselt erinevate erakondade vahel," ütles Lausing.

Rahvasuus Tondipoiste ausambaks kutsutud mälestusmärk oli üks oma aja võimsamaid Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile – Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile –, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus.

Pildid:

Eesti iseseisvuse üks rajajaid Konstantin Konik.

Endine Tondipoiste ausammas. Autor Amandus Adamson, püsis kuni 1941. aastani.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)