Mis juhtus lasteaiatülis tegelikult?

Ühegi omavalitsuse (Tallinn kaasa arvatud) eesmärk polnud lasteaedu kasutada poliitilise võitluse instrumendina. Omavalitsused tegid kõik, et kaitsta oma elanikke - lapsevanemaid ja lapsi.

Sotsiaalministeerium ja selle haldusalasse kuuluv Terviseamet kiskusid tüli üles 1. jaanuarist jõustunud määrusega. Varasema, reaalse kohaloleku arvestamise asemel võeti ette lasteaia- ja sõimerühmade nimekirjad ning tehti puht matemaatilised arvutused, jättes arvestamata, kui paljud nimekirjas olevatest lastest korraga kohal on ning milliste nõuete kohaselt on lasteaiad ehitatud.

Valitsuse terves mõistuses tuleb kahelda

Kuidas siis oleks omavalitsused pidanud reageerima, kui just vahetult enne uute laste vastuvõtmist lasteaeda kehtestatakse nõuded, mida pole tervest mõistusest lähtudes võimalik kohe, aegaviitmata täita? Seda olukorras, kus valitsus on tuntavalt vähendanud kohalike omavalitsuste tulubaasi, mistõttu on omavalitsustel tulnud teha tõsiseid eelarvekärpeid. Samas on käibemaksutõusu ja riigi aktsiisipoliitika tõttu omavalitsustel suurenenud ka lasteaedade ülalpidamise kulud.

Möödunud aastal koostasid paljud omavalitsused kriisieelarveid üksnes seepärast, et 2009. aasta esimese kärpe-eelarvega vähendas Ansipi valitsus üle 2,5 miljardi krooni võrra omavalitsustele minevaid vahendeid. Hoolimata majanduskriisist ja valitsuse lühinägelikust poliitikast on näiteks Tallinn viimastel aastatel ehitanud viis uut lasteaeda, loonud juurde ligi 3500 lasteaiakohta. Kuidas saab selliste näitajate juures süüdistada, et Tallinna lasteaiad (haridus Tallinnas üldse) on alarahastatud?

Tallinn on suutnud ühena vähestest omavalitsustest hoida lasteaiatöötajate palgad endisel tasemel ning valitsuse kehtestatud kooliõpetajate palgamääradest 4% kõrgemadki. Seda siis, kui valitsus omapoolsetest lubadustest lahti ütles.

Pevkuri absurd

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri absurdse määruse järgi tulnuks praegustes majandustingimustes näiteks pealinnas 1. septembriks juurde ehitada 30 uut lasteaeda ja leida selleks miljard krooni. Mis võimatu, see võimatu!

Kuid probleem polnud ainult Tallinnas, nagu sotsiaalminister ja tema Reformierakond nüüd püüavad näidata. Avaldusi ministri absurdse määruse kohta laekus üle Eesti: Tartust, Pärnust, teistest suurematest linnadest, omavalitsuste esindusorganisatsioonidelt.

Mispeale võimuerakondade esindajad (Liisa Pakosta, kes IRL-i valitsusajal sulges Tallinnas üheksa lasteaeda) viskusid koalitsiooni kaitsele, seletades, et lasteaedade ehitamine ja korrashoid pole üldse riigi, vaid ainult omavalitsuste asi. Jah, riik heal ajal pakkus omavalitsustele heldelt lisatoetust programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" kaudu, kuid: mida Ansip lubab, seda Ansip ka võtab...

Riik viskas lasteaiad üle parda

See, nagu oleks lasteaiad ainult omavalitsuste probleem, on ohtlik väärarusaam, sest puudutab olulist osa kogu haridussüsteemist. Riik, visates lasteaiad lihtviisil üle parda, teeb seejärel omavalitsustele ülbelt ettekirjutusi! Väga alatu on Tallinna jt omavalitsuste peale näpuga näidata, kui valitsus esmajärjekorras kärpis lasteaedadele mõeldud vahendeid. Lubades valimiste eel suure suuga igale lapsele lasteaiakohta ja selleks rohkem kui miljard krooni, pole aastail 2008 ja 2009 pandud sellesse programmi sentigi.

Kuid veel mõni sõna vaidlusalusest määrusest - see sisuliselt võrdsustas vanadele ja uutele lasteaedadele esitatavad nõuded. Seega ei ole määrus, kuskilt otsast vaadates, mõistuspärane. Kuidas saab 1960. aastatel tollaste nõuete kohaselt ehitatud lasteaiale esitada samu nõudeid kui mõne aasta eest valminud lasteaiale?

Lõppvaatus

Reformierakond esmalt ilmselt uskus, et tegi hea käigu. Meedia rääkis Tallinna lasteaedade mittevastavusest tervisekaitse nõuetele ja minister Pevkur sai esineda teemal, kui kohutav see kõik on. Kuid ootamatult läks edukalt alanud kampaania käest. Kui teisedki Eesti omavalitsused mõistsid, mis toimub, ja esitasid omad seisukohad, lagunes Reformi-rünnak koost. Meedias hakkasid domineerima hoopiski lood, kuidas Keskerakonna ja Reformierakonna inetu tüli on pannud raskesse olukorda kõik lasteaialapsed.

Ma ei saa aru, kuidas selles õnnetus sõjas, mille algatas Reformierakond, mida pidas Reformierakond ja milles nüüd ka esimesena kapituleerus Reformierakond, saab üldse süüdistada Keskerakonda, kes tegi omalt poolt lasteaedade heaks, eriti Tallinnas, rohkem, kui masu-ajal seda isegi eeldanuks.

Ju siis on kõik võimalik.

Pevkur sai aru, et olukord väljub kontrolli alt, ja vajutas pidurit. Äsja oma nõudmisi õigustanud minister tuli välja avaldusega: „Okei, ma võtan selle määruse tagasi, sest meile Reformierakonnas on lapsed väga kallid, aga Tallinna linnavalitsus on ikkagi väga paha ega hooli lasteaedadest..."

Saabus vaikus, nagu ütleb üks laulurida.

Seekord andis tõesti lollim järele!

Ei maksa olla sinisilmne.  Reformierakond ei tee nagunii järeldust, et lapsi valimisvõitluse-sõjavankri ette ei tohiks rakendada. Ilmselt mõeldakse pisut järele, kuidas järgmisel korral Keski õnnestunumalt rünnata. Seni  püütakse jätta muljet, et "targem annab järele". Sellepärast ma ütlesingi oma pressiteates eelmisel nädalal, et sel korral "andis lollim järele".

Vaidluse kulgedes said meedias sõna Tallinna haridusamet, Terviseamet, Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Lastevanemate Liit ja hoolekandekogud. Kuid selle kõige kõrval on olulisem hoopis, kelle häält polnud üldse kuulda. Miks ei käinud ükski ajakirjanik kohapeal ega küsinud lasteaiajuhatajate käest, kuidas nemad asja näevad?

Ajakirjanikel jagub veel jultumust kirjutada, et nad ei ole lasteaedades oludega tutvunud, kuid Tallinna pihta pori loopima ollakse kärmed, näiteks Merike Tamm 30. aprilli Postimehes. Miks lasteaiajuhatajad meediaga suhelda ei taha, pole ületamatult keeruline mõistatus - nad on hirmul, et nende sõnu ei kajastata autentselt. Neil on vastavaid kogemusi.

Pole midagi imestada. Kui Tallinna lasteaedades kogutakse tuhandeid protestiallkirju, siis vaikitakse see maha. Kui sotsiaalminister kinnitab oma allkirjaga paberi, mis oleks äärepealt sundinud Eesti omavalitsusi sulgema lasteasutused, millest niigi on puudus, siis üleriigilist Reformi-meediat ära kasutades tehakse süüdlaseks Keskerakond.

See küsimus ei tohiks jääda õhku rippuma. Kuid ei peaks mitte küsima, kuidas poliitikud sel teemal üldse tülli pöörasid, vaid seda, kuidas püsib veel oma ametis minister, kelle tegevus võtab liiga imelikke pöördeid.

Reformierakonna abitud sotsiaalministrid

Pevkuri eelkäija, samuti Reformi-minister Maret Maripuu vabastati ametist, sest jättis sõna otseses mõttes mitmeks kuuks nälga mitu tuhat puuetega inimest, kuna ei suutnud korraldada neile toetuste õigeaegset väljamaksmist. Ministrit hoiatati, kuid ta ei võtnud hoiatusi kuulda! Pevkur on sisuliselt juhtinud rööbastelt välja digiretsepti süsteemi ja teinud olematuks usalduse selle vastu.

Täpselt sama lugu on ka uue toetuste arvestamise programmiga STAR, mille all kannatavad  toetuste saajad ja millega on hädas omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Keegi ei tea, kui paljudele inimestele on sellega põhjustatud ebamugavusi, kui paljud inimesed on pandud ohtlikku olukorda. Ka Pevkurit hoiatati varem, et just nii lähebki.

Ometi, kui oli näha, et süsteem ei käivitu, püüdis Ansipi valitsuse sotsiaalminister esmalt väita, et tegelikult on kõik korras. Siis võttis ta oma sõnad rahumeeli tagasi ja peatas pikalt ette valmistatud ülemineku digiretseptile määramata ajaks. Kellegi ees vabandust ei palutud ja erilisi selgitusi ei antud. Nüüd on sama asi - esmalt kehtestab minister täiesti absurdse määruse, siis õigustab seda kõikides meediakanalites, ajab inimesed ärevile, ning lõpuks teeb 180-kraadise pöörde. Ja on selle juures veel puhas poiss ning õigust jääb tal ülegi.

Mind tegelikult väga huvitab, mis liimiga Reformierakond oma parteibroilereid ministritooli külge kleebib, ja mida peab Pevkur veel korda saatma, enne kui talle  jõukohane amet leitakse.

Minult on küsitud: kas ma kahetsen, et nimetasin ministrit lolliks? Tsiteerides ühte teist Reformierakonna kuulsat mõtlejat: "Mina, Priit Toobal, kahetsen küll, kuid vaid kirjavigu, mis minu kiiruga tehtud pressiteatesse võisid sisse jääda."

Toim. märkus - Toobal tsiteerib rahandusminister Jürgen Ligit, kes ähvardas "Aktuaalset Kaamerat" Reformierakonnale ebameeldivate teadete edastamise eest, lubades selle kordumisel Rahvusringhäälingult eelarveraha ära võtta.

[esiletõste]: Mida Ansip lubab, seda Ansip ka võtab. Valitsuse vanasõna

[fotoallkiri]  ALATU VALITSUS: Väga alatu on Ansipi ja Laari valitsusel Tallinna jt omavalitsuste peale näidata, kui valitsus esimesena kärpis lasteaedadele mõeldud vahendeid. Lubades valimiste eel suure suuga igale lapsele lasteaiakohta ja selleks rohkem kui miljard krooni, pole aastail 2008 ja 2009 pandud lubatud programmi sentigi.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

Jaga |