Mind tehti juutide vaenlaseks!

HEIMAR LENK,      19. september 2001



Nende sõnadega pöördus Eesti Vabariigi presidendi poole valgevene rahvusest eesti kodakondsuseta tallinlane Andrei Bairash. 3. septembril viis ta kirja Kadriorgu.

Pensioniikka jõudnud lihtne töömees käib Eesti riigiga juba kolmandat aastat kohut. Teda süüdistatakse poliitilise ja rahvustevahelise vaenu õhutamises. Tallinna Linnakohus mõistis mehe õigeks, kuid prokuröri poolt edasikaevatuna mõisteti ta Ringkonnakohtus ning Riigikohtus süüdi. Praegu maksab pensionär 280 krooni kaupa 4000 krooni suurust karistustrahvi.

Tahtis pensionile lisa teenida

Bairashi lugu on lihtsamast lihtsam ja haletsusväärselt labane. Eluaeg autojuhina ja keevitajana leiba teeninud Andreil jäi pensionirahast puudu ja ta hakkas lisaraha teenimise võimalust otsima.
Tuttavad soovitasid Venemaal trükitavate ajalehtede müümist. 1998. aastal meil idanaabri lehed eriti hästi ei läinud ja seepärast pakuti Andreile müümiseks Venemaa opositsiooni kõmulist patriotistlikku ajalehte "Nashe Otetshestvo" (Meie Isamaa). Narvas oli see ajaleht juba kuus aastat järjest hästi läinud. Paljud nimetavad lehte juudivastaseks, kuid Moskvas tehtud ekspertiis seda ei kinnitanud pole.
Andrei proovis ajalehte, mida ta varem oma ihusilmaga näinudki polnud, Tallinna Teenindusmajas müüa. Äri aga ei läinud ja mees põhjendas seda ärisoone puudumisega. "Olen terve elu ausat tööd rabanud ja lauakese taga lehti pakkudes tundsin ennast ebamugavalt," meenutab ta ebaõnnestunud bisnisit. Kopli kandis Sõle tänava venelaste korterelamutes, kuhu Bairash edasi suundus, läks aga ajaleht ootamatult hästi.

Pahandus tuli suur

Õnnetus langes Andreile kaela ootamatult ja raskemalt, kui mees eales arvata võinuks. Ühel jaanuarikuu külmal õhtul astus tema juurde kaitsepolitsei töötaja ja palus kaasa tulla. Andreid süüdistati poliitilise ja rahvustevahelise vaenu õhutamises.
"Selgus, et selles majas, kus mind arreteeriti, elab palju juute. Ühele tuntud nimega perekonnale minu tegevus ei meeldinud. Kaebasidki kaitsepolitseisse," räägib mees möödunust lihtsalt ja naiivselt. Ta ei saa tänaseni aru, mida rahvuste vaheline vaen tähendab ja miks seda temale kaela määritakse.
"Ma teenisin ju pensionile lisa ja mida siis need mõnikümmend ajalehte haritud inimese mõistusele halba teevad," otsib ta siiani oma tegevusele õigustust.
Niisama lihtsalt näeb see valgevenelane kogu maailma ja paneb oma õnnetuse juudi rahvusest kohtunike ja ametnike arvele, kes tema meelest talle juutidele ajaloos tehtud ülekohtu eest kätte maksid. Pärast kolm aastat kestnud teed Riigikohtuni välja ei pea Bairash Eesti kohut enam sõltumatuks ega õiglaseks
Nüüd ootab Andrei õiglust presidendilt. "Kui vaid õige mees Kadriorgu tuleks, saaks minu aus nimi uuesti puhtaks," ohkab ta toimetusest lahkudes. Ühes asjas on ta surmkindel: et ega ka Kesknädal teda ei mõista ja tema lugu nagunii ei avalda.

Kesknädal avaldab ja arvab

Toimetus ei õigusta Andrei Bairashi teguviisi. Ei sukeldu meie reporter ka uurima selle mitme aasta taguse loo tausta.
Küll võib aga ajakirjanikku imestama panna vaenlase valik, keda Eesti riik, tema politsei ja mõni rahvusrühm eluliselt ohtlikuks peab. Reeglina valib meie kaitsepolitsei uurimisaluseks kõrgest vanusest nõdraks jäänud küüditaja ja kohus tõstab korterist välja üürivõlglasest töötu.
Tervisest pakatav mafiooso ja suurpettur jalutab aga vabalt ringi ja naeratab klantsajakirja kaanepildil. Kirde-Eesti autonoomiat nõudvad venekeelsed piketid käivad täie hooga, ilma et see kaitsepolitseid segaks. Salaviina ja sigarettide müüjad jalutavad politsei nina all uhke näoga ringi.
Kuid paarkümmend eksemplari naaberriigi ultrarahvuslikku ajalehte teevad pensionärist rahvusliku vaenu õhutaja. Asi lastakse Riigikohtu ja Kadrioru lossini välja.
Kas pole mitte naiivne? Samal ajal müüakse ajalehte "Nashe Otetshestvo" täiesti vabalt maailma 17 riigis. Ka Eestis pole seda ajalehte keegi keelustanud. Ja mis puutub ajalehe müüjasse selle lehe sisu? Kas vastutavad ajalehemüügi kioskid pornoreklaamide ja lõbumajade kuulutuste eest? Kas ei ole Eesti riigile pensionärist Bairashist sada korda ohtlikumad lõputud viinareklaamid, mis rahvast sõna otsese mõttes mürgitavad ja hävitavad. Pärnu salapiirituse traagiline näide ainult kinnitab seda meil välja kujunenud (või kujundatud?) lubamatut olukorda.
Vabadusvõitleja Tiit Madisson kirjutas ühes eksemplaris üleskutse normaalse ja ausa riigikorra kehtestamiseks ning sattus selle eest Patareisse. Kindral Aleksander Einseln tuletas Lõuna-Korea näitel meelde korruptsiooniohtu demokraatiale ja saadeti selle eest erru.

Aga!

Korruptandid, riigi- ja autovargad, narkokullerid ja salapiirituse müüjad, sutenöörid ja korterivargad, relvaärimehed ja kütusesolkijad, pankade põhjalaskjad ja fondide hukutajad, libamaaklerid ja katusepakkujad.? Kas need ei ole Eesti riigile ohtlikud? Muidugi nad on. Kuid ei politsei aga kaitsepolitsei suuda nendega hakkama saada. Seepärast võetakse valve alla ja pannakse trahvi maksma abitu pensionär, kes oma viimastest sentidest Eesti riigi au kõrgel peab hoidma…

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)