Riigikogu alustas kevadhooaega

TOOMAS VAREK,      16. jaanuar 2008


Sel nädalal algas Riigikogus uus hooaeg. Ees ootab kuus istungjärku ehk 18 töönädala jagu istungeid. Siinkohal tuleks tagasi vaadata, mis eelmisel poolaastal on toimunud.

Valitsuskoalitsioon kehtestas suve algul aktsiisid ja nüüd on need kehtima hakanud. Kõik tunnevad neid ka omal nahal.

Mootorikütuste hinnad on tõusnud kuni kaks krooni liitri kohta, mis annab veelgi hoogu juurde üldisele suurele hinnatõusu kampaaniale. Lisaks veel elektriaktsiis, mis rahandusministri sõnul küll lisab elektriarvele ainult mõne krooni. Samas ei tohi unustada, et tänapäeval moodustab elektri ja mootorikütuse hind päris suur osa toodete ja teenuste hinnast, nii et nende kahe kallinemisel kerkivad kõigi nendega seotud toodete ja teenuste hinnad. Kui läinud kevadel räägiti, et nende aktsiiside tõstmine on vajalik eurole üleminekuks, siis täna ei räägi valitsus sellest enam sõnagi. Aktsiiside tõus kergitab juba tõusnud tootehindu veelgi, mis seab raskemasse olukorda just keskmise ja alla selle oleva sissetulekuga inimesed. Kuna tulumaksusoodustustest võidavad keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, võib öelda, et praegune valitsus, kuhu kuuluvad ka sotsiaaldemokraadid, seisab ühe kindla sihtgrupi huvide eest.

Kui lugeda 9. jaanuari Postimehes ilmunud Kaire Uuseni artiklit „Eestlase põhitoit tegi läbi hinnalanguse", näeme – samamoodi kui aasta keskmine hinnatõus, oli ka detsembrikuine hinnatõus ligikaudu kümne aasta kõrgeim. Autor tõstab esile, et eestlaste põhitoit kartul on tänu mullusele heale saagile läbi teinud hinnalanguse. Samas on muude peamiste toiduainete hinnad on väga ulatuslikult tõusnud. Kahjuks peab tõdema, et see hinnatõus võib jätkuda aktsiiside kehtestamise tõttu.

Alljärgnevalt mõned hinnatõusud:
jahu +54,8%, või +53%, piim +47,5%, munad +33,9%, sai +26,4%, leib +22,9%, eluase +14,1%.

Odavnemist on samal ajal napilt: suhkur –3%, kala –6,1%, kartul –18%, telerid –21,6%.

Kokkuvõtvalt osutus hinnatõus selliseks: toidukaubad +13,1%, teenused +11,2%, tööstuskaubad +5,3%.

Keskfraktsioon on korduvalt algatanud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt vähendataks kõikide etenduste, teatri-, tsirkuse-, laada-, lõbustuspargi-, kontserdi-, muuseumi-, loomaaia-, kino-, näituse- jm kultuurisündmuste ja -rajatiste piletite käibemaksu seniselt 18 protsendilt 5 protsendile. Samavõrra alandataks spordiürituste piletite ja spordirajatiste kasutamise tasude käibemaksu.

Selline eelnõu on koalitsiooni poolt aga lihtsalt maha hääletatud. Ilmselt ei soovita, et need teenused oleks odavamad või vähemalt jääksid samale tasemele kompenseerimaks hinnatõuse. Üks Reformierakonna minister on teinud hoopis vastupidise avalduse.

Teine käibemaksuseaduse muutmise eelnõu näeb ette toiduainete käibemaksu vähendamise 18 protsendilt 5 protsendile, mis samuti on mõeldud hinnatõusu leevendama, kuid sedagi pole valitsus toetama asunud. Toiduainete väiksem käibemaks on kasutusel enamikes Euroopa Liidu maades.

Eelpoolloetletud hinnatõusud ei mõjuta mitte ainult üksikisikuid, vaid ka omavalitsusi, kes jäetakse raskesse olukorda, sest nemad kui mitmete avalike teenuste pakkujad peavad tagama, et kohalikud koolibussid sõidaksid ja teenused oleksid inimestele kättesaadavad.

Enamik omavalitsusi maksab juba täna peale, et koolid tuleksid toime hea ja tervisliku koolitoidu pakkumisega. Käesolevaks aastaks taotlesid omavalitsused riigipoolse toetuse tõusu 10,5 kroonilt 20 kroonile päevas, kuid valitsus sellega ei nõustunud ja pakkus ainult 12 krooni, ja nagu hiljem selgus – sedagi alles järgmisest kooliaastast ehk 1. septembrist 2008.

Kohalike omavalitsuste ülesanne on korras hoida kohalikud teed ja korraldada kohalikku transporti. Kõikide nende teenuste hinnad on märkimisväärselt tõusnud ja tänu aktsiiside tõusule kasvavad veelgi. Selleks et omavalitsused suurenenud kohustustega toime tuleks, on Keskfraktsioon algatanud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuva osa suurenemist praeguselt 11,9 protsendilt 2011. aastaks 12,9 protsendile. Lisaks oleme algatanud ka teeseaduse muutmise seaduse eelnõu suurendamaks riigieelarves teehoiu rahastamiseks ette nähtud summast kohalike teede jaoks minevat osa praeguselt 10 protsendilt 2011. aastaks 30 protsendile.

Need on kõigest paar muudatust, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel toime tulla suurenevate kohustustega, ilma et peaks loobuma mõne teenuse või toetuse võimaldamisest.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)