Elektri hind inseneri pilguga

JAAN KUNDLA,      13. märts 2002


Eksmajandusminister Mihkel Pärnoja kinnitas avalikkusele, et tema isiklikult garanteerib raudtee ja elektrijaamade tulemusliku erastamise ning vastutab tehtud vigade eest. Teadaolevatel andmetel istub ta praegu Riigikogus. Keegi pole teda vastutusele võtnud.

Varsti möödub juba kümme aastat ajast, mil alustati väga põhjalike muudatustega Eesti Energia struktuuris. Tänaseks on selge, et kõik pole läinud nii, nagu riigile ja rahvale kasulik oleks olnud.

Mäletan hästi ausaid ametnikke

Olen kõrgema haridusega elektriinsener elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide erialal ja seetõttu töötanud Eesti Energia süsteemis ligi 30 aastat, sealhulgas juhtivatel ametikohtadel 22 aastat. See on piisav aeg, et süsteemi põhjalikult tunda..
Mäletan hästi Narvas asuvate Balti ja Eesti Elektrijaamade ehitamist ning põlevkivikaevanduste rajamist elektrijaamade tarvis, istunud sammuval ekskavaatoril, viibinud praktikal Kohtla-Järve Elektrijaamas ja Narva Hüdroelektrijaamas.
Kuulnud umbes kuus-seitse aastat tagasi Narva elektrijaamade erastamise esialgsest kavast, tekkis korraks mõte, kas pole tegemist ärastamisega. Kuid sel ajal olid ametnikud veel ausamad, rahvale maaliti pilte saabuvast õnnest ja ega halbadel mõtetel polnudki kohta. Kahjuks on mõni selleaegne tehingut pooldanud ametnik tänaseks värvi muutnud ega tunnista eksperdina oma endiseid seisukohti.

Vana süsteem töötas hästi

Energiasüsteem, mis loodi kohe peale sõda, töötas normaalselt, arenedes ka mõningate struktuurimuudatustega hoogsalt. Selle hulka kuulus elektrijaamade ja -võrkude ehitamine ning tootmis- ja teenindusüksuste moodustamine üle kogu vabariigi. Nõukogude Liidu vabariikidest oli Eesti pidevalt esirinnas.
Aluseks võttes väljakujunenud struktuuri, seda pidevalt kaasajastades, oleks energiasüsteem võinud veel kaua püsida.
Teatavate asjaolude tõttu alustati aga süsteemi kiirkorras lammutamist, pakkumata vastu hoolikalt läbimõeldud lahendusi. Kindlasti tehti muudatusi, mis meie oludes polnud antud hetkel vajalikud ja osutusid liialt kalliks. Lahendused olid poolikud ja nende muutmine pole veel tänaseni lõppenud. Tulemus on kahjuks käes - sagedane ja järsk elektri hinna tõstmine.
Tänu Keskerakonna ja Rahvaliidu ühistegevusele ning rahva kaasamisele hoiti ära kõige halvem, Narva elektrijaamade mahaparseldamine. Ükskõik kui raske poleks meie riigile nende renoveerimine, on nad siiski suur väärtus ja üks sõltumatuse garantiisid ja nad peavad kuuluma eesti rahvale.
Ajakirjanduses on palju kirjutatud, ka ise olen varem kirjutanud, mida oleks kaasa toonud elektrijaamade sellisel kujul erastamine. Seetõttu ei hakka siin kordama.

Minister Tõnisson mulle meeldib
Äärmiselt meeldiv on, et praegune majandusminister Liina Tõnisson on võtnud läbivaatamisele elektri hinna kujunemise parameetrid.
Olen veendunud, et tänasel päeval ei ole kõige odavam lahendus kõiki elektrisüsteemi korrashoiuks vajalikke töid tellida teiste firmade käest. Erafirmade eesmärk on teenida võimalikult suurt kasumit, ise tehes jääks kasum endale.
Kurioosne on see, et need teised teenust pakkuvad firmad, sealhulgas välisfirmad, on suures osas üle võtnud Eesti energiasüsteemis töötanud ja välja õpetatud töötajad, kelle toel nad praegu sama süsteemi "lüpsavad" .
Kindlasti on Eesti Energial veel kasutamata võimalusi kulude kokkuhoiuks ja elektri hinna tõusu pidurdamiseks. Kas on vaja vähenenud elektrienergia tarbimise juures teha korraga nii suuri kulutusi elektrijaamadele, elektrivõrkudele, näiteks huvitugem, kui palju on firmal liisitud autosid ja kui palju kulutatakse asjatute sõitude peale kütust jne.
Kuigi elektrienergia tootmine ja ülekandmine on konservatiivne tegevusala, ei ole ma seda meelt, et kõik oleks pidanud jääma nii nagu kümme aastat tagasi. Kindlasti on vaja ka uuendusi, kuid otstarbekuse piires. Eesti Energia nõukogusse peaks kuuluma rohkem eriala tundvaid inimesi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)