Omandireformist põhjustatud haavad ootavad parandamist

Valitsus on moodustanud komisjoni omandireformi lahendamata küsimuste määratlemiseks, analüüsimiseks ja ettepanekute tegemiseks. Komisjoni loomise selgituses on öeldud, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine on valdavas enamikus lõppenud ning et 2017. aasta alguseks oli jäänud lõpetamata vaid 220 varatoimikut; samuti on praeguseks välja makstud kompensatsioonide kogusumma ligikaudu 540 miljonit eurot ja maksta jääks veel umbes 0,8 miljonit eurot.

Aga need arvud on kõigest taustaks. Sundüürnikud tahavad palju enamat – omandireformi haavade avamist ja mädapaise eemaldamist.

„Lengi unenägu“

Asi on kohati läinud nii teravaks, et IRL-i esimees, kaitseminister Margus Tsahkna on valitsuse pressikonverentsil nimetanud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Heimar Lengi omandireformi-alaseid väljaütlemisi lausa „Lengi unenäoks“ ja asjatuks vahu üleskeeramiseks. Mingeid vabandamisi omandireformi eest ei tule ning kaht miljardit inimestele valimiste eel kätte jagama ei hakata, teatas Tsahkna.

Endine sundüürnik Heimar Lenk aga on kindel, et 25 aastat tagasi tehtud ülekohus tuleb riigil heastada. „Eesti riik ei saa puhtana edasi minna, kui see asi on tegemata. Sest üürnike lapsed ja lapselapsed meenutavad seda samamoodi, nagu mina meenutasin täna oma isa,“ on Lenk jäänud 10. jaanuari Postimehes oma endisele seisukohale: riik peab ülekohtu rahaliselt heastama ning kannatanute ees vabandust paluma.

Ka Riigikogus seda teemat kunagi vedanud Üürnike Liidu esinaine Helle Kalda selgitab samas, et kuigi omandireformiseadus püstitas ju iseenesest suurepärase põhimõtte – õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb tagastada või kompenseerida endistele omanikele või nende õigusjärglastele –, kehtestati ka üllas nõue, et seejuures ei tohi kahjustada teiste isikute huve, mida seadus kaitseb, ega tekitada uut ülekohut.

Tegelikkuses riik üürnike õigustest ja nende murede lahendamisest ei ole hoolinud. „26 aastat on möödas, kuid kahjuks on küsimuse teine pool lahendamata. Kokku sada tuhat inimest jäi oma kodust ilma. Selletõttu olemegi esitanud eelnõu, et see küsimus lõpuks ära lahendada,“ lausus Kalda.

Paksu verd tekitanud reform

15. veebruari Postimehes kirjutab ajakirjanik Nils Niitra, et omandireform oli Eestis kahtlemata kõige rohkem paksu verd tekitanud reform, mille käigus läksid lõhki suguvõsad ja lootusetult tülli kümned tuhanded inimesed. Kohtutee pole tänini rohtunud. Kohut on käidud riigi ja omavalitsustega, perekonniti omavahel ja naabritega. Siiani tuleb toimetusse enamasti hallipäiseid inimesi, kes püüavad ajakirjanikke veenda oma 15 või 20 aasta taguse valusa loo päevakajalisuses. Kohati tundub, et aastakümnete pikkusest protsessimisest on saanud elustiil.

Nüüd siis on see tuha all hõõgunud ja tähelepanust kohati kõrvale jäänud vastuoluline peatükk taasiseseisvunud Eesti reformide ajaloost uuesti avatud. Seejuures ei lähe rindejoon taas erakondade vahelt, vaid sealt, kuspool rindejoont asuti näiteks nn sundüürnike küsimuses – kas korteri tagasisaaja või väljakolija poolel.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja Margus Tsahkna erakonnakaaslane Aivar Kokk võrdleb 1990. aastate omandireformi isegi 1940. aastatega. „Peame tunnistama, et ajaloos on olnud palju ebaõiglust. Lähiajalugu vaadates nii 1940. aastatel kui ka 1990. aastatel,“ ütles ta.

Keskerakondlasest riigihalduse minister Mihhail Korb, kes hakkab uut omandireformi komisjoni vedama, on seisukohal, et enne kui komisjon pole omandireformi probleemi põhjalikult arutanud, ei saa rääkida ka hinnangu andmisest ja veelgi enam nn suurest rahast. Ta kutsub üles mitte välja pakkuma mingeid rahasummasid, sest see tekitab inimestes asjatuid ootusi.

Kuid hinnanguid on juba antud ja ka riigi rahakoti poole vaadatud. Uut hinnangut omandireformile ei saa enam oodata veerand sajandit. Kui riigi elus on niisugune mädapaise, tuleb see avada.

AIVAR JARNE,

Kesknädala ajakirjanik

[fotoallkiri]

OMANDIREFORMI TAAK: Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine on valdavas osas küll lõppenud, kuid uue seadusega soovitakse nüüd heastada kahjud neile inimestele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud korterite sooduserastamise võimalusest.

Jaga |