![]() Toost Thbilisi auksENN EESMAA, 20. oktoober 2004Grusiinlased on mihklid tooste ütlema ja välja mõtlema. Mis on ka mõistetav, sest sealsed veinid on joovastavad. Oma teleaastate jooksul käisin Gruusias kolm korda. Parimas toostis, mida Eesti auks Gruusias kuulsin, nimetati eestlasi klanniks, kes igasuguses olukorras tahab ja suudab ühte hoida. Mis NSV Liidu viimasel viisaastakul kahtlemata pidas tunduvalt rohkem paika kui täna. Meist kunagi nii väga kauge mägine maa on Euroopa Liidule täna poliitiline naaberriik. Gruusias peetakse eestlastest praegugi väga lugu. Meie saavutusi hinnatakse ja parimas mõttes kadestatakse. Nii nagu sõprade vahel kombeks on. Nende järeldus on lihtne ja loodetavasti innustav. Kui Eesti suutis imelühikese ajaga maailmariigiks tõusta, peaks see õige poliitika ja valikute korral võimalik olema ka mõneski mõttes hoopis rikkamas Gruusias. See tee pole kerge, sest Gruusias on võõrväed. Riik, mis ei kontrolli oma territooriumi, pole kaugeltki veel iseseisev. Probleeme on küllalt teisigi. Eestis visiidil käinud Gruusia president Mikheil Saakašvili ja välisminister Salome Zurabišvili tõid meile siiski ka paremaid uudiseid. Riigi sisemajanduse koguprodukt suureneb praegu tosina protsendi jagu aastas. Mitme strateegiliselt olulise ametiala töötajate palka on suudetud märkimisväärselt tõsta. Presidendi arvates on nähtavat edu saavutatud korruptsioonivastases võitluses. Gruusia pöördub oma orientatsioonis ühe selgemini läände. Prioriteetideks on Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus. Neljapäeval võeti Euroopa Parlamendis vastu Thbilisile ülisoodne resolutsioon, milles meie kontinendi vabade rahvaste esindajad väljendavad "täielikku toetust Gruusia iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele, lubades aktiivselt osaleda algatuste väljatöötamises, mille abil oleks võimalik lahendada regiooni ummikseise". Neid on aga teatavasti hoopis rohkem kui vaid üks. Euroopa parlament toetas Gruusiat Gruusia ekspordivoogude peaväila Adzhaaria üle kontrolli taastamine loob eelduse valvata riigi ühist piiri Türgiga. Thbilisi arvates suudetakse suhteliselt kiiresti lahendada veel hiljuti salakaubanduse tõotatud regiooni Lõuna-Osseetia taasühendamine Gruusiaga. Euroopa Parlament rõhutab oma resolutsioonis Lõuna-Osseetia konfliktipiirkonna täieliku demilitariseerimise vajadust, nõustudes erandina lubama regiooni vaid OSCE ühiste rahutagamisjõudude esindajaid. Maailmal on meeles ka president Saakašvili ÜROs antud lubadus selle kohta, et pärast Vene vägede väljaviimist ei paigutata Gruusiasse välisrelvajõude. See lubadus tugineb omakorda OSCE Istanbuli tippkohtumisel antud Moskva kinnitusele vähendada ja välja viia Venemaa Gruusias asuvaid relvajõude. Thbilisile oluline oli Euroopa Parlamendi otsus mitte tunnustada Abhaasia ebaseaduslikke presidendivalimisi ning panustada ÜRO läbiviidavasse läbirääkimisprotsessi Gruusia-Abhaasia konflikti lahendamiseks. Euroopa Nõukogu ja Komisjoni aga julgustavad parlamendisaadikud senisest aktiivsemalt kaasata Vene Föderatsioon stabiilsuse tagamise protsessi. Abhaasia presidendivalimised kui lauluvõistlus Abhaasia presidendivalimistel kuulutas keskvalimiskomisjon võitjaks Sergei Bagapši. Tegemist oli otsekui Eurovisiooni lauluvõistlusega, kus riigipea ameti kindlustas keskvalimiskomisjonis toimunud protokolli usaldusväärsushääletus tulemusega 11:4 moskvameelsete kasuks. Tavatut otsust selgitati Gruusias kujunenud keerulise olukorraga! Selle peale protestisid paljud Bagapši vastaskandidaadid, eriti häälekalt Raul Hadšimba, kes kaebas keskvalimiskomisjoni Gruusia ülemkohtusse. Hääletamispäeval olevat räigeid seaduserikkumisi ette tulnud mitmes Abhaasia rajoonis, kõige selgemalt Galis. Selgituseks olgu meenutatud, et nii Bagapši kui Hadšimba arvates peaks Abhaasia saama "teatud autonoomsuse". Ka Abhaasia praegune liider Vladislav Ardzinba nõuab oma avalduses seadusandlikelt ja kohtuvõimudelt juriidilist hinnangut presidendivalimiste õiguspärasusele. Moskva ajab oma jonni Moskva on kinnitanud, et suhted Abhaasiaga jäävad muutumatuks ükskõik millise valimistulemuse korral, korrates oma põhiväidet, et Venemaa suhted Abhaasiaga rajanevad nii täna kui tulevikus rahvusvahelisele õigusele. Selle vastu pole keegi Thbilisis ega Brüsselis. Seega peaks Moskva vastu tulema Thbilisi nõudmisele ning viima kiiresti Abhaasiast välja Vene kaitseministeeriumi eriüksuse sõjaväelased ning Kaukaasia Mägirahvaste Konföderatsiooni relvaformeeringute liikmed, kellest enamik olevat juba kümne aasta eest Abhaasias tegutsenud amil Bassajevi juhtimise all. Vene välisministeerium lükkas Gruusia süüdistused tagasi, mistõttu erimeelsused püsivad. Olukorda ei lihtsusta Abhaasia parlamendi pöördumine Vene juhtkonna poole palvega toetada Abhaasia ja Venemaa vahel lepingulis-assotsieerunud suhte kehtestamist. Sisuliselt tähendaks see Moskva kontrolli suurenemist Thbilisi võimaluste arvel. Eriti kui arvestada, et paljudel on sealkandis taskus Vene pass. Täpselt vastupidises suunas toimuvad arengud rahvusvahelise naftajuhtme Bakuu-Thbilisi-Ceyhan rajamisel. "Kuldse õmbluse" keevitustseremoonial tõdes Gruusia president, et tegemist on riigile hiiglasliku majandus-poliitilise investeeringuga. Lõputoosti koht Täna võiks see kõlada nii: "Oleme rõõmsad selle üle, et peagi peaks kinnitatama Gruusia NATO liikmelisuse saavutamise tegevusprogramm MAP. Heameelt tunneme selle üle, et Gruusia on lülitatud Euroopa Liidu uute naabrite programmi. Esmakordselt on Gruusia ilmunud Euroopa ilmateadete kaardile, mis grusiinlastele on ennekõike poliitilise hea tahte avaldus. Seepärast loodamegi, et sel kaardil tähistaks Gruusiat alati kõrgrõhkkonna märk. Ka siis, kui Thbilisis sajab otsekui oavarrest!" Viimati muudetud: 20.10.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |