Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

„Plats puhtaks (eestlastest)!" elluviimine käib täie hooga

04. september 2013

28. augusti Kesknädalas ilmus Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito lugu, mis avas Eesti Ekspressi valeväited, justkui teeniks Eesti Euroliitu kuuludes hiigelsummasid. Leito sõnul saime tulude väljavoolu tõttu aastatel 2007-2011 hoopis kahjumit kokku 3,89 miljardit eurot ja maksime EL-i kassasse viie aasta jooksul veel liikmemaksuna 0,76 miljardit eurot, mis teeb ühtekokku 4,65 miljardit kahjumit.
 

Lisaks neile summadele meenutab Kesknädal, et Eesti Panga bilansis on praegu 542,62 miljoni euro eest eurotsooni kriisiriikide võlakirju, nagu selgub Euroopa Keskpanga pressiteatest.


Kreeka võlakirju on Eestil 80 miljoni euro eest, Itaalia võlakirju 257,4 miljoni euro, Hispaania võlakirju 113,62 miljoni euro, Portugali võlakirju 56,16 miljoni euro ja Iirimaa võlakirju 35,36 miljoni euro eest. Need summad võib tõenäoliselt kahjumisse kanda, sest Iirimaa ja „lõunaosariikide" rämpsvõlakirju vaevalt ükski tervemõistuslik olend meilt ostma nõustuks.


Järelikult tegi Keskerakond kümme aastat tagasi õigesti, kui oma kongressil Euroopa Liidule „EI" ütles (pildil 13.8.2003 Kesknädala esikülg KE kongressist). Rahvuslike huvide eest aastaid seisnud erakond nägi juba siis ette hiigelkahjumeid, mida väikese Eesti õlule Euroliitu kuulumisel surutakse. Miks paneb väike Island siiani vastu ega soovi end kuidagi siduda Euroliiduga, kui see Eesti Ekspressi väitel nii ebamaiselt tore moodustis on?


„Läbinähtava vägivalla asemele loodi sui generis vabatahtlikkuse vägivalla meetod, valede oskusliku pakendamise viis, väikeste võitudega väljakurnamine. Massiivne hüpnoositeater pandi püsti, installeeriti näitemäng - aga te ju ise tahtsite, veerema pandi targa vale vanker, mil kolm ratast on all," kirjeldas Leito Iseseisvuspartei kodulehel meetodit, kuidas rahvaid Euroliitu meelitati.


„Me arvasime, et IRL pidas „plats puhtaks"-loosungiga silmas punase kommunismi jäänustest puhastamist, tegelikult aga peeti silmas Eestimaa puhastamist eestlastest, viimaste aborigeniseerimist, mis nüüd ongi just oma õige hoo sisse saanud," märgib Leito.

 14. septembril möödub 10 aastat Eesti Euroopa Liitu astumise referendumist, kus 67% hääletas EL poolt ja 33% vastu. Viimane protsent oli Euroopa suurimaid.

 



Viimati muudetud: 04.09.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail