Päts ja Laidoner - õiged eesti mehed

ARKADI SARAPIK (90-aastane),      22. oktoober 2003

Eelmine wabariik ei röövinud oma kodanikke

Tänapäeval "diktaatoriks" ja "võimuhaarajaks" tembeldatud Konstantin Päts andis tegelikult rahvale vabaduse. Tollane Eesti riik ei röövinud oma kodanikke käibe- ega tulumaksuga. Oli ainult isikumaks ja sedagi maksid vaid need, kellel oli töökoht. Kõik muud riigi kulutused kandis riik omaenda tuludest, sest riigile kuuluvad ettevõtted tootsid selleks piisavalt kasumit. Kuid praegu?

Praegu on kombeks kiruda kõike ja kõiki, kaasa arvatud kunagi Eesti riigitüüri juures olnud riigimehi, kellele langes osaks raske ülesanne päästa oma rahvas ja kodumaa bolshevistliku Oktoobrirevolutsiooni järgses sõjamöllus ja laveerida Teise maailmasõja eelõhtu keerukas poliitiliste jõudude paabelis.

Eesti tasus ausalt oma võlad
Vabadussõjast on viimasel ajal omajagu räägitud. Lisan ainult, et pärast Tartu rahu sõlmimist Eesti ja Venemaa vahel 2. veebruaril 1920. a käitus Eesti tõelise riigina - Eesti tagastas aastatel 1920-1921 Soomele laenatud 21 500 000 Soome marka, aastatel 1921-1925 Prantsusmaale sõjavarustuse eest võlgu oldud 13 695 221 Prantsuse franki, aastatel 1921-1925 Inglismaa sõjaministeeriumile 777 367 Inglise naela, admiraliteedile 186 374 Inglise naela, õhuministeeriumile 145 307 Inglise naela ja kaubandusministeeriumile 498 Inglise naela.
Lõpuks tagastati Ameerika Ühendriikidele "Revalise" kaudu saadud varustuse eest 10 280 454 Ameerika dollarit ning Ühendriikide Abistamise Komitee kaudu saadud 1 785 767 Ameerika dollarit. Seega ei jäänud väike Eesti mitte kellelegi ja mitte midagi võlgu, nagu selle maailma vägevate puhul nii tavaline on, vaid tasus ausalt kõik kulud, mille eesti rahvale oli põhjustanud suure idanaabri ahnus, ülbus ja võimujanu.

Endised riigimehed säilitasid rahva
Teisiti pole asi ka hilisemate Eesti võimumeestega. Neile heidetakse tagantjärele ette küll reetmist, küll nahahoidmist, küll jumal teab mida, kuid kas teatakse, et kui praegu Viktor Naanuri poolt teravalt rünnatud kindral Johan Laidoner (vt ka Kesknädal, 18.06.2003) poleks nn allaandmisele oma allkirja andnud, siis vaevalt meil praegu üldse oleks enam rahvast, kelle rahvusriigi säilimise või mittesäilimise asjus piike murda! Sest tolleaegseid tavasid ning jõudude vahekorda arvesse võttes polnuks suurel idanaabril eriti raske kogu meie pisike rahvas "sellelt maalapilt merre pühkida", nagu väljendasid mitmed tolleaegsed väepealikud. Nii et enne kui sõnadega lahmima hakata, võiksid meie uuema aja mõttehiiglased end küll pisut ajaloo tegeliku käiguga kurssi viia.
Praegu "diktaatoriks" ja "võimuhaarajaks" tembeldatud Konstantin Päts andis tegelikult rahvale vabaduse. Tollane Eesti riik ei röövinud oma kodanikke käibe- ega tulumaksuga. Oli ainult isikumaks ja sedagi maksid vaid need, kellel oli töökoht. Kõik muud riigi kulutused kandis riik omaenda tuludest, sest riigile kuuluvad ettevõtted tootsid selleks piisavalt kasumit. Lisaks ehitas Taani firma 1930. aastal järelmaksuga Eestisse hulga sildu, mis maksti hiljem kinni riigiettevõtetest laekuvate summade arvel ning selleks ei küsitud rahvalt mitte sentigi. Pätsi ja Venemaa võimukandjate vahel oli suusõnaline lepe, et Nõukogude Liit annab Eesti sõjaväele varustust ning Eesti siseasjadesse ei sekku. Iseasi, kuidas vastaspool sellest leppest kinni pidas …

Süüdistajad tutvugu arhiividokumentidega
Viktor Naanuri võiks enne oma süüdistuste väljapaiskamist sõjamehe vastu, kes ennast enam ise kaitsta ei saa, lugeda läbi arhiividokumendi "Väljavõtted Punalipulise Balti Laevastiku juhataja viitseadmiral V. F. Tributsi aruandest". Ehk siis ta mõistab, et kõik pole kunagi nii lihtne, nagu see asjasse süvenemata väljastpoolt paistab.
Nõukogude Liidu kaitserahvakomissari marssal S. Timoshenko "täiesti salajane" direktiiv nr 02622 9. juunist 1940. a käsib Punalipulisel Balti laevastikul 10. juunil 1940. a alates kella 5.00 minna üle Leningradi sõjaväeringkonna juhataja operatiivalluvusse ja 12. juuniks olla valmis täitma lahinguülesandeid viimase juhtimisel. Selles salajases direktiivis kästakse otsesõnu "vallutada baasides asuvad Eesti ja Läti sõjalaevastiku laevad, vallutada kaubalaevastik ja ujuvvahendid, valmistada ette ja organiseerida dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ja patareid, sulgeda Riia laht, tihedas koostöös maaväega aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna väeosade pealetungile Rakvere suunas ning hävituslennuväe tegevusega mitte lasta Eesti ja Läti lennuväel lennata Soome ja Rootsi".
Veel on öeldud, et sõjategevuse alguse täpse aja määrab Leningradi sõjaväeringkonna juhataja. Samas kästakse välja töötada PBLi lahingutegevuse plaan ja esitada see 11. juuniks kinnitamiseks.
Seega oli Venemaa otsese sõjategevuse alustamise plaan Eesti kui suveräänse riigi ja lepingupartneri vastu mitte enam oletus, vaid täiesti reaalne dokumentaalset tõestust leidnud fakt! Ja kui diplomaatiliste võtete kasutamisega poleks õnnestunud asjaolusid Eestile soodsas suunas muuta, siis oleks see ilmselt ka teoks saanud.

Niisiis pole kõik alati nii, nagu mõned ajaloovassijad seda vahel näidata suvatsevad. Vale tõrjumine ning tõe teadasaamine kõigi Eesti elu seisukohalt oluliste faktide kohta on eriti tähtis 14. septembri referendumi kontekstis. Mina olen seisukohal, et sel päeval otsustati rahva ja rahvusriigi püsimajäämise küsimus. Sest uusimperialistlik Euroopa Liit on lubanud lõpule viia selle, mis eelmistel agressoritel ajaloos erinevatel põhjustel pooleli on jäänud.

Enamiku riigi kulutusi kandis eelmine Eesti Wabariik omaenda tuludest, sest riigile kuuluvad ettevõtted tootsid selleks piisavalt kasumit. Mis toimub praegu?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)