Aeg liigestest on lahti

Kui alustada klassikult laenates, peab tänast poliitilist ja üldist olukorda iseloomustama šeikspiirlikult: Aeg liigestest on lahti. Selles lauses pole midagi riigivastast, kuigi aeg on kirjutatud suure algustähega. Kogu me tänase aegruumi õhustikus on palju globaalseid ja kohalikke hirme ning pingeid. Ning mis kõige kurvem - pinged ja hirmud suurenevad.

Kui vähegi uskuda REN-TV akadeemikuid, kelle sõnadel on kohalike pauksonite kuulutustest hoopis tõsisem kaal, siis me käesolevat aastat inimkonnana ilmselt üle ei ela. Pole ju erilist vahet, kas globaalkatastroofi põhjustab mõrtsukplaneet Nibiru, meie planeedi kõigi vulkaanide kogupauk või enneolematud maavärinad, mis vallandavad kõike uputava üleujutuse.

Isegi kidurama selgeltnägemise korral

pole kaugeltki välistatud sõja puhkemine Süürias, mis tooks kaasa ettenägematult tõsiseid konflikte kogu regioonis. Kui lugesite USA kaitseministri Leon Panetta lausungeid, siis Washington peab Süürias kujunenud olukorda talumatuks. Panetta rõhutas, et vajab otsustavaks tegutsemiseks rahvusvahelise kogukonna edasisi konkreetseid samme ja kinnitusi.Tavakeeles tähendab see ÜRO heakskiitu ja toetust sõjalisele sekkumisele.

Kui kodule lähemale tulla, pole kaugeltki selge, kas EL ka pärast 17. juuni valimisi Kreekas edasi eksisteerib, vähemalt tänases vormis ja sisus. Küsitluse tulemusel võib valimised võita Kreeka vasakpoolne valimisliit Zyryza, ja koguni kuueprotsendise vahega päästepaketti pooldava konservatiivse Uue Demokraatia ees.

Kui nii läheb, mida see Eestile kaasa toob? Vaieldamatu asjatundja Howard Wilkinsoni arvates tabab Kreeka eurotsoonist lahkumise korral Euroopat tõsine majanduslangus; euroalast lahkuvad riigid jätavad endast järele määratu hulga õiguslikke probleeme, andes võimaluse kohtutel vaagida ja otsustada, mis saab vanadest lepingutest.

Loomulikult pankade laenuind kahaneb oluliselt, mistõttu on paljude riikide eelarved hoopis suurema pinge all. Suur langus ootaks ka Eesti finantsturge, mis mustema stsenaariumi kohaselt võivad kuni pooleni langeda. Rikkad riigid peataks raha juurdevoolu, vaesemad maad raha väljavoolu ning euro kurss oleks peaaegu vabalanguses.

Danske Markets Baltikumi üksuste juht Wilkinson annab oma Delfi artiklis mitu soovitust, millest varakama reakodaniku jaoks tasub mainida seda, et jaotage oma rahalised vahendid erinevate valuutade vahel.

Kuid Kreeka võib olla alles probleemide proloogiks.

Hispaania majandusministri arvates otsustatakse euro saatus paari nädala jooksul Hispaanias ja Itaalias. Kui seal käriseb, läheb kogu Euroopa Liit lõhki.

Loomulikult on alati mõttekas raha paigutada kulda. Aasta-aastalt kahaneva ja vaesuva eesti rahva põhiosa jätavad need soovitused üsna külmaks, sest isegi tublisti üle keskmise teenivad inimesed kipuvad täna ikkagi elama vaid peost suhu ehk palgapäevast palgapäevani. Kui see palgapäev vaid kõigile koidaks! Tavaliselt Eestit ju Vana Mandri oivikuks kiitev Euroopa Komisjon andis meie majanduse arengute kohta ootamatult kriitilise hinnangu. Eesti südamesõber rahandusvolinik Olli Rehn paneb meie valitsejatele südamele märgatavalt suurendada pikaajaliste töötute, noorte, pensioniealiste ja puudega inimeste tööhõivet.

Brüsselile teeb muret,

et nelja valdkonda puudutavatest soovitustest pole Eesti täielikult täitnud ühtegi. Need valdkonnad on eluliselt ülitähtsad: eelarvepoliitika, tööturg, haridus, energeetika. Kriitikat pälvis Eesti konkurentsivõime, mida pärsivad ettevõtete vähene uuendusmeelsus ning tööpuudus nii oskustööliste kui ka kõrgelt kvalifitseeritud töötajate seas.

Seega Keskerakonda sageli häirivat näilisuse taotlust Eesti edukuse rahvusvahelisel eksponeerimisel on märgatud kogu EL-s. Muret teevad Eesti üle Euroopa keskmise tõusnud tööjõumaksud. Eestis võiks Euroopa Komisjoni arvates kehtestada täiendavaid keskkonna- ja saastemakse kompenseerimaks tööjõumaksude kaudu vähenevat tulu riigikassasse. Euroopa Komisjon peab mõistlikuks maanteemaksu, mootorsõiduki aastamaksu või prügimaksu kehtestamist siin.

Tuttavalt kõlavad ettepanekud ja mõtted, kas pole? Avaldatud statistika kohaselt kahanes Eesti tööstustoodang aprillis, võrreldes eelmise aasta sama kuu näitajatega, koguni neli protsenti, ja seda üldises ettekujutluses, et masuajad on möödas. Euroopa Komisjon tegi Eestile sisuliselt ettepaneku vanemahüvitise vähendamiseks. Vastav süsteem on Brüsseli arust liiga kulukas ning pöörab ebaproportsionaalselt palju tähelepanu lapse esimesele kaheksateistkümnele elukuule. Rahandusvoliniku arvates ei tohiks Eestil täna olla erilist põhjust ülearuseks rahuloluks. Ärge unustage, et juhul, kui Euroopa Ülemkogu kiidab lähiajal Euroopa Komisjoni uute reeglite kohaselt koostatud analüüsi ettepanekud heaks (milles on raske kahelda), peavad liikmesriigid neid ettepanekuid - ka meie siin Eestis - täitma hakkama.

Üks USA juhtivaid majandusteadlasi

Anders Oslund pani lõhkema tõelise uudisepommi, väites, et Balti majanduskriisi on põhjustanud mitte Venemaa, Tallinna linnavalitsus ega Keskerakond, vaid Euroopa Keskpank. Olukorra tekitas Balti pankade äralõikamine rahvusvahelistest finantsallikatest. Alamägi algas Lehman Brothers'i pankrotist, mille tõttu ükski Balti pank enam raha juurde ei saanud. Euroopa Keskpank aga jälgis taandarenguid osavõtmatult, laenu ei andnud ning Balti riikide majanduskriis süvenes.

Kuna jutt on aastast 2008, siis olukord oli Balti riikides ju selline - vähemasti 70% kõigist laenudest oli võetud eurodes, palka ja pensioni aga maksti inimestele kohalikes valuutades. Oslund pole kaugeltki mingi elukauge kabinetigeenius. Ta on hästi kursis Balti riikide, eriti Läti rahanduse ja majandusega ning kirjutas koos Läti peaministri Valdis Dombrovskisega analüüsiva raamatu „Kuidas Läti majanduskriisist jagu sai?".

Mis saab, kui elektriarved tõusevad oluliselt?

Kui oluliselt? Eelmisel aastal oli vabaturuhind Eesti hinnapiirkonnas 40% kõrgem kui tänane hind Narva Elektrijaamadest. Seega hakkame poole aasta pärast elektri eest maksma ligi 40% rohkem. Seetõttu algatasime Riigikogus seaduseelnõu, mis 1. jaanuaril jõustumisel langetaks elektrihinnale lisanduvat elektriaktsiisi neli ja pool korda ehk EL-i poolt kehtestatud minimaalse määrani, milleks on 1 euro.

Keskfraktsiooni eelnõu kohaselt väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni ulatuses, samas suureneks elektrihinna tõusu tõttu prognoositav käibemaksu laekumine riigieelarvesse 13,5 miljoni euro võrra.

Küsite: kas see eelnõu ka poolehoidu leiab? Raske öelda. Tõenäoliselt tuleb pusimist. Raske on ennustada sotsiaaldemokraatide seisukohta, mis pidevalt varieerub. Ometi alles kolmapäeval võttis Riigikogu vastu Keskfraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse, mis kaotab sundvõõrandamist raskendanud seaduseaugud. Muudatus aitab edaspidi vältida segadusi ja venitamist riigile ning kohalikele omavalitsustele tähtsate objektide - teede ja raudteede - ehitamisel. Meie fraktsioon on jätkuvalt Riigikogu aktiivseim, tööd teeme palju. Just selle tööga püüame Eestile olulisi probleeme lahendada või vähemasti neile tähelepanu juhtida ja lahendusteid pakkuda.

Eesti põhiprobleemiks pole täna Silver Meikari saatus

või kes kellele raha andis, mis loomulikult erakondadele valus teema. Tahan tähelepanu juhtida vaid ühele silmatorganud asjaolule. Kui eeldame, et Silvergate'il on ühisjooni Priit Toobali vastaste süüdistustega, siis pakub huvi nende teemade käsitlemine meedias, järelikult kogu ühiskonnas. Meelde tuleb Gogoli nukker tõdemus, et Venemaal on millegipärast nii, et suure tulekahju korral tormab rahvamass kellalööjat vaigistama, mitte tuld kustutama.

Eestis on olukord hoopis huvitavam. Meikari puhul keskendub meedia peaasjalikult tema motiividele, analüüsitakse, kas tegemist on hullu, tähelepanujanu või kättemaksuga. Raha toomisele õhutajate ja vahendajatega tegeldakse märkimisväärselt vähe.

Keskerakonna puhul on asjalood täiesti vastupidised. Härra Varesest, tema motiividest, ennekõike aga üldsusele ju täiesti tundmatust isikust ei räägi keegi, seda põhjalikumalt aga Priit Toobalist.

Meie ei kaldu kummalegi poole, kuigi südames usaldame oma peasekretäri. Teatavasti käib ju juurdlus. Las ametkonnad teevad oma tööd, ning loodame, et tõde selgitatakse välja.

Rahvas on loomulikult heitunud, isegi riigijuhid käituvad kohati suisa ebaadekvaatselt. Isegi tavaliselt üsna rahulik ja erapooletu vaatleja Rein Toomla oli sunnitud tunnistama, et peaministri ja rahandusministri hiljutised lausungid telefonide pealtkuulamisest ja Silver Meikari riigivaenlaseks tembeldamisest annavad tunnistust Reformierakonna ladvikus valitsevast meeleheitest.

Arvan, et seesugune tipp-poliitikute käitumine kätkeb endas potentsiaalset ohtu Eesti riigi julgeolekule. Kes siis veel suudaks mitmes hiljutises skandaalis nahutada saanud kaitsepolitseid ohjeldada, kui mitte peaminister. Isegi president Ilves on avaldanud tõsist muret poliitilise olukorra pärast Eestis. Ta noomib erakondi, kelle usaldusväärsus riigipea sõnul on ohtlikult madal, milles mõned julgemad on küll ka teda ennast aeg-ajalt süüdistanud. Presidendil ja tegelikult ju kogu meie rahval on kahtlemata muretsemiseks põhjust.

Praegu räägitakse palju Reformierakonna probleemidest.

Piisavat tähelepanu aga pälvis ka sõnum selle kohta, et Isamaa ja Res Publica Liit võttis vahetult enne oma viimast suurkogu IRL-i liikmeks valimatult vastu peaaegu ükskõik keda. Juttu on olnud mitmest korduvalt karistatud kurjategijast, kuigi erakonnaliikmele kehtib ka IRL-is nõue, et kriminaalkaristust kandvatel isikutel parteisse asja pole.

Vastavate filtrite puudumist seletati sellega, et IRL-is valivad erakonna juhtkonda kõik partei liikmed, mitte nende volitatud esindajad. See seletab ka eribusside kasutamist tagamaks tõenäoliselt kitsas siseringis otsustatud kandidaatidele valimistel edu. Kaugeltki pole veel lõppenud IRL-i elamislubade skandaal, mida küll täna püütakse (muide, ka Riigikogu vastava erikomisjoni pingutusel) üksnes härra Stelmachi probleemiks kahandada.

Äsja algatas Kapo järjekordse väärteomenetluse, sedapuhku Sotsiaalministeeriumi kõrge ametniku suhtes korruptsioonivastase seaduse rikkumise pärast. Nii või teisiti, rahva enamus peab meedia aktiivsel kaasabil poliitikuid ja kõrgeid riigiametnikke valimatult korrumpeerunuiks. Ja see on surmtõsine signaal, mida on terves maailmas märgatud. Eestit väisanud euroametnikud asusid mitmel tasandil kontrollima Eesti korruptsioonitaset. Muu hulgas analüüsiti varjatud annetusi, ning on juba ette teada, nende arvates peaks varjatud annetused erakondadele, samuti võimalused sellisteks annetusteks, olema välistatud.

Keskerakonna fraktsioon koos teiste Riigikogu fraktsioonidega on otsustanud pöörduda põhiseaduskomisjoni poole valmistamaks ette vajalikud seadusemuudatused, mis probleemi leevendaks ja vähendaks. Otsus on asja- ning ajakohane, sest sügisel 2013 ootavad meid ees kohalikud valimised, mis survestavad nii erakondi kui ka kogu ühiskonda. Vähemasti selleks ajaks peaks mängureeglid olema paigas ja rahva enamuse poolt aktsepteeritud.

Riigikogu ootavad tõenäoliselt ees lisaistungid

Euroopa Stabiilsusmehhanismi ratifitseerimiseks. Teatavasti on toimekas õiguskantsler Indrek Teder avaldanud arvamust, et ESM-i asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel teha otsuseid stabiilsusmehhanismi liikmesriikidele finantstoetuse andmise kohta 85-protsendise häälteenamusega, on vastuolus Eesti põhiseadusega. Protsessimine on jõudnud Riigikohtusse, ning otsustega on kiire, sest mehhanism peaks käivituma 1. juulist. Küsimusi ja probleeme on palju, sest tänavuses riigieelarves on planeeritud 30 miljonit eurot esimese sissemakse jaoks.

Nüüd on aga kõrgeimal tasandil kokku lepitud, et liikmesriigid teevad ESM-i tänavu kaks kapitali sissemakset - esimese juulis ja teise hiljemalt oktoobris. Loogiliselt peaks see eeldama riigieelarve muutmist ning meid huvitavad teise sissemakse katteallikad.

Arvestades keerulisi aegu - kas suudab keegi täna kinnitada, et stabiilsusmehhanismide laenuvõimet veelgi ei suurendata? Meie poolt on ette valmistatud mitu seaduseelnõud ja seaduseparandust. Näiteks võiks tuua kasvõi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise, mis lubaks riigieelarvest katta koolide tugispetsialistide töötasu ja täiendkoolituse kulud.

Kordan - Keskerakond peab tähtsaks tegelda rahva elujärge oluliselt mõjutavate nähtuste ja probleemidega. Nendeks on pidev eluasemega seotud kulude kasv, toiduainete hinnatõus, arstiabi halb kättesaadavus, haridusega seotud probleemid.

Omaette mure on kasvav väljaränne, mida kinnitasid ka ametlikult avaldatud rahvaloenduse tulemused. Kui ikka iga kaheksas saarlane on oma armsalt kodusaarelt lahkunud, on asi tõsine ning lahenduste otsimist väärt. Keskerakond jätkab nende lahenduste otsimist ja pakkumist nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil.

[esiletõsted]

Brüsselile teeb muret, et nelja valdkonda puudutavatest soovitustest pole Eesti täielikult täitnud ühtegi. Need valdkonnad on eluliselt ülitähtsad: eelarvepoliitika, tööturg, haridus, energeetika.

Raske on ennustada sotsiaaldemokraatide seisukohta, mis pidevalt varieerub.

Jaga |