Läti ajakirjanik: nii elab pankrotiriik

Pärast seda, kui Lätit mullu krediteeriti 7,5 miljardi euroga, nõudsid IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja Euroopa Komisjon iga-aastast eelarvedefitsiidi vähendamist (aastail 2009-2011) 500 miljoni lati võrra (714 miljonit eurot). Nüüd hoiavad Läti valitsuse kõigil sammudel silma peal laenuandjate emissarid. Otsekohe, kui nende nõudmisi ei täideta, Läti edasine krediteerimine lõpetatakse.

Eelarve IMF-i kullipilgu all

Esimene eelarvekulude vähendamine ja maksude tõstmine toimus Lätis 2009. aasta algul. Käibemaks kerkis 18 protsendilt 20 protsendile ning tõusid kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiis. Eelarveliste asutuste töötajatel - sealhulgas politseinikel, meedikutel ja õpetajatel - vähendati palku, samuti kärbiti pensione ja toetusi. Samas kärped praktiliselt üldse ei puudutanud riigivalitsemisaparaati, mõnes kohas need kulutused aga lausa kasvasid.

Nagu võiski oodata, põhjustas sisemajanduse koguprodukti (SKP) järsu 20-protsendise languse oludes ette võetud käibemaksu tõstmine  vastupidise efekti - sissetulek maksudest lausa vähenes. Läti tarbijal on, tänu avatud piiridele, võimalik oste teha naaberriikides, ja seda ta ka teeb.

Naljakas küll, aga kuuendal „euroliitliku õitsengu" aastal on Lätis taastunud 1990. aastate alguse „kotiga kaubahankijate" äri. Jälle on alanud  autobussidega „kaubareisid" Poolasse ja Leetu. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus tõi kaasa hüppelise tõusu alkoholi ja tubaka salakaubaveos Venemaalt ja Valgevenest (veel üks „tervitus" keerukatest „üheksakümnendatest"!).

Ja loomulikult ei andnudki ka see maksutõstmine oodatud tulemust.

Audiitorid varustati tulirelvaga

Nüüd paneb Läti valitsus rõhu neile maksudele, mida vältida on äärmiselt raske.

Seepärast on 2010. aasta riigieelarves eraldi välja toodud gaasiaktsiis. Seda kaupa Poolast ei too.

Sisse seati progresseeruv eluaseme- ja maamaks. Neid asju juba Poolasse ei vii.

Dividendid, deposiidikasum, erapensionifondid ja kogumiskindlustused on maksustatud. Neid on raske peita.

Iga-aastane automaks tõusis 40-50 protsenti. Selleks, et Läti autoomanikud ei tõttaks oma sõidukeid ümber registreerima Leetu, kus automaksu üldse ei ole, kehtestati Läti elanikele keeld sõita autodega, millel teise riigi numbrimärgid.

Elanikel tõsteti üksikisiku tulumaks 23 protsendilt 26 protsendile. Äriettevõtted tuletasid aga juba tänavu meelde 1990. aastaid ja hakkasid „ümbrikupalku" maksma. Seepärast, juba ette tajudes neid tendentse, andis Läti peaminister Valdis Dombrovskis käsu karmistada mittelegaalset töötamist ja muud varimajanduslikkust puudutavate seaduste täitmist.

Möödunud nädalal lubas Läti Seim kõigil audiitoritel ja muudel maksuameti spetsialistidel, kes kontrollreide läbi viivad, kanda teenistusrelva. See on selleks, et maksuinspektori ilmumine firma kontorisse võtaks ärimehelt soovi tollel nägu üles lüüa.

Rahvas vaikib

Peaaegu aasta tagasi, 13. jaanuaril lendasid Seimi akendesse sääraste „uusaastakingituste" eest kivid. Kuid nüüd möödus „üldrahvaliku meelepaha" väljendus nii rahulikult, et seda võis pidada jalgpallimeeskonna võidule pühendatud meeleavalduseks. Sel päeval, mil eelarve vastu võeti, esinesid Seimi-esisel platsil kõigepealt vaikselt ametiühingud oma paarisaja esindajaga, pärast panid märgi maha ka tudengid umbes  tuhande osavõtjaga. Ametiühingute ja Tööandjate Liidu liidrid vingusid natuke meedias, et maksutõstmine ei ole hea... Ja oligi kõik.

Samal ajal on ametlik tööpuudus aga lähenenud 20 protsendile. Tööhõiveametis on ühele vabale töökohale peaaegu 90 kandidaati. Need, kes kaotasid töö aasta algul, enam töötu abiraha ei saa - toetust makstakse kümne kuu jooksul. Millest küll siis need inimesed elavad? Politsei, kes  juba terve aasta oli aktiivselt valmistunud rahvarahutusteks, seekord tõepoolest igavles - mitte kui midagi ei toimunud.

Tundub, et kõige aktiivsem osa Läti rahvast on juba maalt lahkunud. Kohalejäänud on aga langenud apaatiasse: „Meist ei sõltu mitte midagi, meid juhivad niikuinii Lääne pankurid..."

Leia kolm erinevust

Selleks et mõista, millepoolest meie ühises kriisis jääb Eesti Lätist majanduslanguse kiiruselt ja sügavuselt maha, on vaja vaadata nende riikide eelarvenäite. Alates 2002. aastast täideti Eesti riigieelarvet ülejäägiga. Selle tulemusel õnnestus Eestil koguda 2008. aastaks üle ühe miljardi euro „turvapadjaks". See ülejääk moodustas Eurostati andmeil 7% SKP-st või 24% 2008. aasta riigieelarvest.

Lätis on aga riigieelarve alates 1999. aastast olnud puudujäägiga. 2008. aasta lõpuks oli Läti valitsusstruktuuri võlg kasvanud 5,5 miljardi euroni. Selle tagajärjel sattus riik kohe pärast kinnisvaraspekulatsioonide mulli lõhkemist ja maksulaekumiste peatumist sisemise ja välise defoldi äärele.

Eesti ja Läti teine erinevus seisneb selles, et 2009. aasta algul tegi Eesti läbi valuliku eelarvemuudatuse ja suutis aasta jooksul kokku hoida ligi miljard eurot. Läti elas aga peaaegu kogu 2009. aasta samamoodi kui „rammusatel aastatel", pistes kinni kolm miljardit eurot rahvusvahelist laenuraha.

Ja lõpuks kolmas erinevus. Veel 2007. aastal, kriisivabal aastal viis IMF läbi eelarvekulude struktuuride monitooringu Lätis ja Eestis. Ettekandes konstateeriti, et Lätis tuleb iga 100 tööstuses töötava inimese kohta 42 riigivalitsemisstruktuurides töötajat, 55 haridustöötajat ja 29 tervishoiutöötajat. Analoogilised arvud Eestis: 27, 37 ja 23. Poolteist korda vähem!

IMF-i komisjoni järeldused olid sellised: Eesti riigivalitsemiskulud on suured, kuid Lätis on need aga üle igasuguste piiride. Läti valitsus salastas siis IMF-i sellise aruande. See „ujus lagedale" alles 2008. aasta lõpul, kui riik oli täielikult pankrotis ja IMF-i emissarid avalikustasid oma aruande ise, saatesõnadeks „Me ju hoiatasime teid!".

Tagajärg ongi käes.

JURI ALEKSEJEV, majandusajalehe Bizness & Baltija peatoimetaja, Riia

[esiletõste]  Eesti riigivalitsemiskulud on suured, kuid Lätis on need aga üle igasuguste piiride.

[fotoallkiri]  VÄGA RAHUMEELSED MEELEAVALDAJAD: Peale 2010. aasta eelarve vastuvõtmist Riias toimunud meeleavaldus möödus politsei haigutamise saatel. Võib-olla oli rahval veel meeles aasta alguses toimunud meeleavaldusele järgnenud käteväänamine? Foto internetist

Jaga |