Pensionireserv tühi, reformid tegemata, töötus ülisuur

2010. aastal jõustus seadusemuudatus, millega peatati enamikule kogumispensioniga liitunutele riigipoolsed maksed II pensionisambasse. Alates 2011. aastast maksed taastatakse vastavalt seaduses sätestatule ning seetõttu suurenevad kulutused riigieelarvest 1,215 miljardi krooni ehk 1215 miljoni krooni võrra. Ülalnimetatud  toetust kohustusliku kogumispensioni fondidesse nimetatakse veel riigipoolseks toetuseks ja selle toetuse suurus on 4%  juhul, kui isik on teise sambaga liitunud ja teeb oma brutotulust 2% kande kogumispensioni fondi.

Riik pole kogu tõde avalikustanud

Tegelikult tuleb see 4% isiku poolt makstud sotsiaalmaksust ja riik oma vahenditest siia ei panusta. Riik (Maksu- ja Tolliamet) lihtsalt suunab isiku kontol oleva raha 4% ulatuses kogumispensioni fondi, mille tõttu jääb isikule järele mitte arvestuslikult 20% sotsiaalmaksu, vaid 16% sotsiaalmaksu, sest 4% saadab riik teise sambasse.

II pensionisambaga liitunud isik saab sellest tulenevalt ka vanaduspensioni vähem, kui see isik, kes teise sambaga pole liitunud. Igaühel on järelikult võimalik välja arvutada, kui palju talle makstud 20% sotsiaalmaksust järele jääb ja kui palju talle selle eest vanaduspensioni arvestatakse.

Valitsus jääb hätta

Järgmisest aastast makstakse 1,215 miljardit krooni sotsiaalmaksu laekumistest kogumispensioni fondi. Erakorraline pensionireserv on tühi ja sotsiaalmaksu laekub oodatust vähem.

2009. aasta sotsiaalmaksu laekumine oli 28 084,3  miljonit krooni, 2011. aastaks plaanitakse aga vähem, kokku 27 390 miljonit. Kui siit maha arvata eraldis 1 215 miljonit, jääb pensionide väljamakseteks 26 085 miljonit, mis on aga veelgi väiksem kui möödunud aastal, kus sotsiaalmaksu kavandatakse 26 600 miljonit. Arvestades, et erakorraline pensionireserv on tühi, majanduses reformid tegemata ja töötuse protsent on jätkuvalt väga  kõrge, võtab valitsus toimetulekuks laenu.

Riigi laenukoormus suurem kui aastaga teenime

Rahandusministeerium võtab 2011. aastal laenu 7,823 miljardit krooni. Eelarve analüüs näitab, et laenu kavatsetakse võtta ka järgnevatel aastatel. Riigi erasektori laenukoormus on 260 miljardit krooni, millele kavatseb valitsus 7,823 miljardit veelgi lisada.

Kui riigi aastane SKP on 220 miljardit, siis võime teha järelduse, et Eesti riigi kogu laenukoormus on suurem, kui me aastaga teenida suudame. Valitsuse otsus minna mitte kärpeteed, vaid võtta laenule lisa, on väikese, äärmiselt avatud ja liberaalse Eesti jaoks majanduslikult ohtlik.

INARA LUIGAS, Võru-, Valga- ja Põlvamaalt valitud Riigikogu liige

Jaga |