Härrased Tallinnas, hakake rahvast kaitsma

INARA LUIGAS,      14. november 2001



Sõda võib meie hoovi peale jõuda kiiremini, kui arvata võime ja oodata oskame, kirjutas sõjanduse asjatundja Ramon Loik möödunud sügisel Kesknädalas. Noore poliitiku sõnad osutusid prohvetlikeks.
Kolmas maailmasõda juba käib ja Osama bin Ladeni nime teab iga Setomaa laps. Kuid kas oskame lapsi ja riiki kaitsta, kui ka meil katkupisik või mürgigaas valla peaks pääsema?

Kümnest ameeriklasest kaheksa on kindlad, et Aganistani sõda laieneb teistesse islamiriikidesse. Kümnest üheksa on valmis pikaks sõjaks. Ma ei imestaks, kui sõda kestaks kolm kuni viis aastat, vastas 48aastane naine ajalehele New York Times. Ja nüüd loen Postimehest, et siberi katk jõudis juba Leedusse. Mõelda vaid, kui vähe sealt Põlva või minu Mikitamäeni jääb.

Kananahk tuli ihu peale

Tõepoolest tuli. Kes meid kaitsma hakkab, kui midagi hirmsat peaks juhtuma? Kas oleme kriisiks valmis? Olukord maailmas on plahvatusohtlik. Kuid minu enda valla või perekonna side äreva maailmaga on äraütlemata tihe, mis pani mind tõsisemalt mõtlema. Vähe sellest, et mõtlema, lausa kontrollima ja üle vaatama oma tööülesandeid. Tean, et paljud seadused, mis on viimasel ajal heaks kiidetud, pole vastuvõtmisest kaugemale jõudnud. Vähemalt mitte omavalitsuste jaoks. Mõtlen seadusi, mis meid kriisiolukorras kaitseksid.
Tegin väikese järelpärimise mitmesse maakonna institutsiooni. Sain teada, et kodanikukaitseseadus on meil ammu kehtetu, ning et juba käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtib hädaolukorraks valmisoleku seadus. Lugesin hoolikalt uue seaduse sätteid ning mind haaras hirm. Kogu seadus määrab üsna konkreetselt väga suured ja konkreetsed ülesanded kodanike kaitseks nii ministeeriumidele, maavalitsustele kui ka kohalikele omavalitsustele. Viimastele on pühendatud koguni terve 5. peatükk.

Ei gaasimaske ega koolitust

Pole mõtet siin üles lugeda kõiki kohalike omavalitsuste ülesandeid kriisisituatsioonis, kuid mõni siiski: kohalikud omavalitsused teevad vallas riskianalüüsi; määravad riskianalüüsi alusel ettevõtted ja asutused, kus koostatakse hädaolukorra plaan; teavitavad elanikke võimalikest ohtudest; sõlmivad lepingud hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside kasutamiseks; planeerivad ja korraldavad kriisireguleerimisalast koolitust; moodustavad kriisi reguleerimise meeskonna; korraldavad toiduainete-, joogivee ning esmatarbekaupade ja teenuste kättesaadavuse elanikele jne. Hädaolukorra lahendamist juhib vallavanem. Tähendab, mina ise.
Samuti peaks vallas olema kriisikomisjon, kelle ülesanne on läbi vaadata kriisi reguleerimise plaan ja teha ettepanek vallavalitsusele munitsipaalvaru moodustamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks; samuti teha ettepanek õppuste korraldamiseks; koordineerida hädaolukorra lahendamist valla haldusterritooriumil jne. Valla kriisikomisjoni esimeheks on vallas vallavanem. Tähendab, jälle mina.
Kuid lubatagu küsida, mille eest ja kellega?
Seaduse täitmine algab koolitusest. Ja omavalitsuste kriisi reguleerimise alast koolitust korraldab Riigi Päästeamet. Siit saab alguse ametnike koolitus, edasi kodanike koolitus, kodanike kaitse ja nii edasi. Seniajani ei ole keegi kedagi koolitanud, gaasimaski näidanud ega enesekaitset õpetanud.

Kes seaduse täitmise kinni maksab?

Seadust pole võimalik täita, kuid oht, mis kunagi mitme maa ja mere taha tundus jäävat, on hirmuäratavalt kiiresti päris külje alla jõudnud. Mingit hädaolukorraks valmisolekut, mingit kodanikukaitset meil aga pole! Kunagi olevat olnud. Nagu vanemad inimesed räägivad, olnud päris korralik tsiviilkaitse teenistus ja enesekaitset tuumasõja puhuks õpetati isegi koolipingis. Nüüd pole ei ettevalmistust, ei koolitust ega mingeid teadmisi. Aga seadus, näe, on!
Kuidas konkreetses eriolukorras toimida ja kodanikke kaitsta? Öelge mulle, härrad Tallinnas, kuidas seadust täita? Raha ju ei ole. Siit ka tõsine hirm. Aastate jooksul oma ametis olen küllalt näinud, kuidas koolirahadest tuleb lahendada sotsiaalprobleeme, kultuurirahadest kinni maksta ehitusalaseid või jäätmekäitluse seaduse kohustusi. Sellepärast, et valitsus pole suutnud korraldada asju nii, et igale kohalikule omavalitsusele seadusega pandavate ülesannete täitmiseks kaasneks ka rahaline kate ja vajalikud summad.
Kardan, et nii juhtub ka seekord. Tuleb ainult käsk ja asu seadust täitma! Aga mille eest? Kas tõesti koolid jälle kinni ja kodanikukaitset korraldama?
Aeg oleks ärgata ja põhiseadusest lähtudes hakata hoolikalt seadusi täitma, samal ajal nende täitmist ka rahastades. Enne kui katk kohale jõuab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)