Karel Rüütli: Põlvkonnavahetus ootab kõiki erakondi

- Rahvaliidul on olnud edukaid aegu ja raskeid aegu. Kuidas hinnata  erakonna praegust madalat reitingut?

Rahvaliidule on arvamusuuringud alati näidanud madalamat toetust kui valimistel reaalselt on saadud. Mäletame, kui enne ja pärast valimisi oli Rahvaliidu toetus 3%, kuid valimispäeval andis Rahvaliidule oma hääle 13% valijaist. Hea näide oli 2005. aasta, mil küsitluste kohaselt oli Rahvaliidu toetus Jõgevamaal 7% ja valimistel 50,8%.

Peame minevikust õppima ja end tõestama, et rahvas leiaks tee tagasi meie juurde ning meil oleks taas koht valijate südames.

Mind teeb pigem murelikuks, et väga suur hulk arvamusuuringutele vastajatest ei oska või ei soovi oma erakonnaeelistust öelda. Langenud on Riigikogu ja valitsuse usaldusväärsus. See kõik kinnitab, et riik võõrandub rahvast, ja sellele annab oma tegudega tugevasti hoogu juurde tänane koalitsioon, mille  eesotsas on Reformierakonna peaminister. Kõik erakonnad peavad ühiselt töötama selle nimel, et taastada Eesti rahva usaldus oma riigi vastu.

- Üsna palju on räägitud Rahvaliidu võimalikust liitumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Kui võimalikuks peate liitumist mõne teise erakonnaga?

Rahvaliidul ei ole vaja liituda ühegi erakonnaga. Küll aga oleme valmis koostööd tegema kõigi Eestist hoolivate inimestega, nii poliitikute ja ettevõtjate kui ka kodanikuühendustega. Rahvaliidu hääbumisest on rääkinud pigem need, kellele oleme olnud risti-rästi jalus. Mis puudutab ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, siis maal elavad inimesed on alati olnud pigem konservatiivid, mitte aga sotsid.

- Mil määral vastab tõele, et Rahvaliit on hääbumas?

Rahvaliidul on 10 000 liiget. Oleme Eesti üks suuremaid erakondi ning meiega on viimasel ajal liitunud üha uusi inimesi. Kohalike omavalitsuste volikogudes on meil samapalju kohti, kui tänastel koalitsioonierakondadel kokku.

See tähendab, et Eestimaa inimesed on kodu ja kodukohaga seotud asjades Rahvaliitu usaldanud rohkem kui kedagi teist. Ka erakonna 1. novembril toimunud kongress andis avalikkusele väga selge sõnumi, et Rahvaliit pidas 17. kongressi, kus osales üle 800 inimese ja mis äratab Eesti poliitmaastikul päris suurt aukartust. Meie erakonnas on isegi noori  rohkem kui mõnes parlamendierakonnas liikmeid! Erakonda kimbutanud „nohu“ on möödumas ja me oleme valmis uuteks väljakutseteks. Seega me pole hääbuv, vaid oleme arenev erakond.

- Rahvaliit on tõesti suur erakond. Mis on see, mis Rahvaliitu koos hoiab?

Rahvaliit on aastate jooksul üles ehitanud tugevad maakonnaühendused, kus tegutsevad inimesed, kes on ise võrsunud nendest küladest ja linnaasumitest. Seega tunnevad nad kohalikke muresid ja inimesi. Meie inimesed teavad, et rohkem kui kunagi varem vajab Eesti riik Rahvaliitu, kes seisaks rahva eest – oleks rahvaga liidus ning näitaks oma poolehoidu ja toetust ka tõsiselt välja. Rahvaliit on kui üks suur pere, kes hoiab ühte rasketel aegadel. Siht silme ees, püüame igaüks anda midagi meie riigi ja rahva hüvanguks.

- 1990-ndate algusest on Eesti erakondi juhtinud Edgar Savisaar, Mart Laar, Villu Reiljan, Siim Kallas. Teie lisandute 2008. aastal sellesse nimekate meeste ritta. Millise panuse suudate Eestile anda niivõrd väärikas seltskonnas?

Maailm on ümmargune, kõik muutub, inimesed muutuvad koos ajaga. Eesti poliitikas on aeg jõudmas niikaugele, kus järk-järgult peavad kõik erakonnad hakkama üle minema uuele põlvkonnale, uutele lähenemistele. Miski ei ole siin ilmas jääv. Eesti vajab poliitikasse värsket verd. Nende väärikate meestega on meil kindlasti ühiseid teemasid. Põlvkondade vahetumine ei saa kunagi olla kardinaalne, Eesti vajab järjepidevust, ning uuemal põlvkonnal on kindlasti väga palju vanematelt poliitikutelt õppida.

Mina olen tulnud poliitikasse läbi kodanikuühenduste ja üliõpilastegevuse, kus olen omandanud oskuse arvestada erinevate arvamuste ja huvigruppidega. See ongi tänases poliitikas puudu:  räägime küll erinevate huvigruppide kaasamisest, reaalselt seda aga ei toimu. Ma olen veendunud, et enam tuleb Eesti poliitikas tähtsustada kodanikuaktiivsust.

- Miks on Eesti inimestele Rahvaliitu vaja?

Rahvaliit on koos Keskerakonnaga ära hoidnud elektrijaamade mahamüümise. Rahvaliit on takistanud metsadega parseldamist, oleme seisnud lihtsate inimeste eest, oleme olnud väljas elu võimalikkuse eest nii linnas kui ka maal.

Rahvaliidul on Eestis täita oluline roll. Oleme ainus erakond, kes suudab näha Eestit terviklikult, regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud riigina, kus elu on võimalik kõikjal – nii linnas kui ka maal. Me oleme erakond, kes nii sõnades kui ka tegudes hoolib Eestimaast ja kõigist siin elavatest inimestest. Me oleme erakond, kes räägib inimestega ja oskab neid kuulata. Eestil on Rahvaliitu vaja, sest meie suudame mõista Tallinna, kuid me suudame näha ka Tallinnast kaugemale, näha metsa taga küla ja inimesi, kes seal elavad. Tänane valitsusliit on ajanud riigi õigelt teelt välja, võttes üle jõu käivaid kohustusi ülikallite valimislubaduste täitmiseks. Meie poliitika on olnud pikas perspektiivis usaldusväärne.

Mida tähendab Rahvaliidu sõnum „Üheskoos uuele tõusule!”?

Rahvaliidul on uus programm „Hooliv Eesti”. Iga rahvaliitlane peab tõsiselt pingutama, et seda saaks ellu viia. Eestil on palju probleeme, millele valitsevad erakonnad ei ole piisavalt tähelepanu pööranud. Kuidas pakkuda inimestele kindlustunnet ja tuge raskes olukorras? Mis saab Eesti majandusest ja kodumaisel kapitalil põhinevast ettevõtlusest? Millised on lähitulevikus Eesti välispoliitilised prioriteedid ja eelkõige suhted lähinaabritega? Nende küsimuste kallal tuleb teha tõsist koostööd, et üheskoos läbida rasked ajad.

Millised väljakutsed on Eestile lähiaastatel kõige tõsisemad?

Inimestele tuleb pakkuda kindlustunnet. Tööjõuturu paindlikkus ei tohi tähendada vaid kerget vabanemist töötajast. Sotsiaalsete garantiide lahjenemise tasakaalustamiseks peab pakkuma tõhusaid täiend- ja ümberõppe võimalusi. Pered, kus ema või isa on jäänud tööta ja kes ajutiste rahaliste probleemide tagajärjel ei suuda oma laene maksta, peaksid saama intressipuhkuse. Meie kohus on neid peresid aidata niikaua, kuni nad leiavad uue töö ja seeläbi väljapääsu raskest olukorrast.

Olete poliitikuna silma paistnud eelkõige inimeste põhiõiguste tagamise eest võitlejana. Kas Eesti kodanik peaks muretsema riigi liigse sekkumise pärast eraellu?

Õigusteadlased juhivad tähelepanu, et meie seadusandja on aktsepteerinud jälitustegevust privaatsuse riivajana kergekäelisemalt kui teised Euroopa Liidu riigid. Minu hinnangul on siin eriti tähtis tsiviilkontrolli olemasolu. Peame ühtaegu tagama nii riigi julgeoleku kui ka eraelu puutumatuse.

[esiletõste]

Karel Rüütli:

Mina olen tulnud poliitikasse läbi kodanikuühenduste ja üliõpilastegevuse, kus olen omandanud oskuse arvestada erinevate arvamuste ja huvigruppidega.

Kesknädala palvel tegi Rahvaliidu vastvalitud esimehe Karel Rüütliga (29) intervjuu Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni pressinõunik Manuela Pihlap (...)

Jaga |