Need vanad valimisliidud

MART VIISITAMM,      29. juuni 2005


Pärast õigusliku selguse saabumist, et valimisliidud on kohalikel valimistel lubatud, teatas grupp pärnakaid valimisliidu Pärnu Linnakodanike Ühendus asutamisest. Poliitilise süsteemi keskseks elemendiks on aga erakond ning selles suunas on Eesti poliitiline maastik viimase neljateistkümne aasta jooksul liikunud.
Ka praegu on Eesti suuremates linnades ja valdades valitsemisvastutust kandmas ikkagi parteid. Pärnakad oskavad ilmselt meenutada ja nimetada, mida Pärnu heaks või vastu on teinud Keskerakond, Reformierakond, aga ka Isamaaliit ja Res Publica. Kuid mida on linna hüvanguks teinud valimisliit Brackmann, kuhu on kuulunud kolm Pärnu linnapead, või valmisliit Pärnakas või Linnakodanik või mõni teine?

Kes vastutab? Praegu vastutavad Pärnus valitsemise ja võimu teostamise eest Keskerakond ja Res Publica. Ja linnakodanik saab nende tööle hinnangu anda 16. oktoobril. Kuid valimisliidu N poolt häält andes ei saa keegi kindel olla, et nelja aasta pärast see liit veel alles on ning kõik selle liikmed ennast mõnusalt teistesse valmisliitudesse ja erakondade nimekirjadesse ära pole peitnud.
Ja kes vastutab siis valija ees? Kui keegi ei vastuta, tekib kollektiivne karistamatuse tunne. Näiteks, kas keegi on kursis või täpsemalt jälginud, kuhu suubus valimisliit Brackmann ja missugusesse parteisse maandusid selle liikmed? Seega peab iga linnakodanik meeles pidama, et valides valimisliidu, hääletab ta linna valitsema süüdimatu seltskonna, kes, tundmata poliitilist vastutust oma valija ees, võib lubada endale mida iganes.

Valimisliit on selline projekt, mis õnnestumisel on tehtud neljaks aastaks. Kui see aga läbi kukub, minnakse pärast valimisi laiali või uutele jahimaadele. Üks tõenäolisemaid võimalusi on aga valimisliidu lagunemine kohe pärast selle liikmete volikokku saamist.
Valimisliidus kaasalööjatel puudub ühine maailmavaade, mida ühe erakonna liikmed jagavad, neil puudub tugistruktuur piirkondliku osakonna, aga ka keskjuhatuse näol. Valimisliidus on x arv isiksusi, kes ei pea mõtlema valimisliidu renomeele ega ka sellele, mida arvab valija nende tegevuse tulemuslikkusest järgmistel valimistel.

Kui heita pilk mingile konkreetsele valimisliidule, siis tekib kohe küsimus, mis ühendab seda inimgruppi. Kunagiste keskerakondlaste Mark Soosaare ja Garri Suugi, kes ka nüüd kuuluvad linnavolikogu koalitsiooni poolele, huvid on teada. Ettevõtjaid Moori, Mäesood ja Otsa ühendavad eelkõige ärihuvid. Kõige rohkem pettuvad valimisliitudes tõenäoliselt linnaosade aktivistid ja kultuuriinimesed, kes sinisilmselt usuvad, et uus on a priori alati parem.

Ma usun, et Naali-Marie Liivrand jt ühinesid valimisliiduga siiras lootuses, et nad suudavad teha Pärnu paremaks. Selles lootuses lähevad Pärnus valimistele vastu ka kõik suuremad erakonnad ning mõne traditsioonilise erakonna nimekirjas oleksid ehk kultuuritegelased suutnud kodulinna arengut tunduvalt jõulisemalt mõjutada.

Pärnu poliitilisel maastikul on nii mõnigi poliitik muutnud värvi rohkem, kui kameeleon seda suudab. Vaadakem näiteks 1996. aasta kohalikel valimistel kandideerinud, suuremalt jaolt praegugi poliitiliselt aktiivseid inimesi, ja nägu kisub muigele. Nimed nimekirjades on ikka ühed ja samad, kuid parteid ja valimisliidud nende nimede taga on pidevalt muutunud.
Mingi selgus on siiski juba tekkinud, sest praeguste linnavalitsejate selja taga on selgelt paigas erakonnad ja seetõttu on teada, kes võtab vastutust kanda. Valimisliitude tulek teeb aga kohalike omavalitsuste valimised tunduvalt komplitseeritumaks ja kaotab poliitilise vastutuse, mille poole oleme püüelnud taasiseseisvumisest alates.
Kas me läheme ajas tagasi või edasi, seda otsustab valija 16. oktoobril.

KESKMÕTE:
Valides valimisliidu, hääletab linnakodanik linna valitsema süüdimatu seltskonna, kes võib lubada endale mida iganes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (23)