Eesti toob ühtset digiturgu lähemale

Konverents tõi Tallinnasse kokku ligi 500 ettevõtjat ja avaliku sektori esindajat 31 riigist üle maailma. Kohal olid Euroopa Liidu riikide vastava valdkonna ministrid, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi saadikud ning Euroopa Liidu Nõukogu kõrged esindajad.Konverents keskendus ühele kõige olulisemale digiteemale, andmete vabale liikumisele. See tähendab, et tulevikus jagaksid EL-i liikmesriigid piiriüleselt omavahel infot, mis teeb mugavamaks nii tavakodanike elu kui avab uksi ka ettevõtjatele.

Konverentsi üks peakõnelejaid oli USA juhtiva tehnoloogiakõrgkooli, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor Alex Pentland, keda peetakse andmemajanduse valdkonna üheks mõjukaimaks visionääriks ja teadlaseks. Pentlandi sõnul on Eesti juhtimas väga sisukat diskussiooni andmete vaba liikumise teemal. „Andmete vaba liikumine toob kaasa uusi ärivõimalusi, muudab asjaajamise lihtsamaks ja läbipaistvamaks nii ettevõtetele kui inimestele ning loob soodsa pinnase ühtlustamaks sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti on see vajalik valitsuste üha tõhusamaks funktsioneerimiseks,“ ütles Pentland oma kõnes.

„Ei tohi unustada, et andmete vaba liikumisel on ka oma ohud. Isikuandmete privaatsuse tagamine on suurte andmemahtude liigutamisel ja jagamisel väga oluline,“ sõnas Pentland. Turvariske maandab näiteks see, et andmeanalüüsi seisukohast ei ole alati tarvis inimeste isikuandmeid. Andmete väärtus kasvab hüppeliselt juba siis, kui saame neid omavahel anonüümselt võrrelda. „Andmete võrdlemisest on kasu näiteks ühistranspordi paremaks planeerimiseks, nakkushaiguste epideemiate avastamiseks ja paljuks muuks, mis aitab riikidel paremini oma protsesse juhtida ja potentsiaalseid probleeme ette prognoosida,“ tõdes professor.

Eestile tähtis

Digitaalse ühtse turu loomine Euroopas on Eesti eesistumise üks prioriteet. Digitaalset ühtset turgu ei saa aga luua ilma andmete vaba liikumiseta liikmesriikide vahel. Andmete vaba liikumine loob uuendusmeelse raamistiku andmete juurdepääsule, jagamisele ja (taas)kasutamisele mitte ainult riigiasutuste ja ettevõtete vahel, vaid ka üle kõigi liikmesriikide piiride.

Digikonverentsiga soovis Eesti juhtida diskussiooni, mis kujundab tervet Euroopa tulevikku. Valitsused üle Euroopa on juba liikumas kasutajasõbralike ja kodanikele nähtamatute riiklike teenuste suunas, kuid see ei saa toimuda, kui andmed ei liigu takistusteta. Hästi toimiv digitaalne ühtne turg on peamine vedur, millega tõsta Euroopa konkurentsivõimet maailmas.

Andmete vaba liikumine võiks ja peaks olema eurooplaste viies põhivabadus.

Kui piirame andmevooge, takistame ka inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Euroopas ei ole piisavalt kasutatud ära ka andmemajanduse võimsat äripotentsiaali. Lisaks avalikule sektorile vajavad ettevõtted õigusselgust, et andmetes peituvate võimaluste kaudu rakendada innovaatilisi ärimudeleid. Eesti eesmärk on panna alus kaasaegsele Euroopa ühtsele turule, kus digitaalsed uuendused loovad nutikaid lahendusi ettevõtluseks ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Digitaalne valitsemine

Peaminister Jüri Ratas ütles oma konverentsikõnes, et 1987. aastal pandi Ühtse Euroopa Aktiga alus ühtsele siseturule ja nüüd, 30 aastat hiljem, seisame taas samavõrd tähtsa majandusliku üleminekuaja alguses – andmemajanduse lävepakul. „Tehisintellekti ja asjade interneti ajastul saavad teenused ja tööstuslik tootmine üheks. Keeruliste probleemide lahendused, vastused dilemmadele, mida me veel ei oska lahendada, peituvad just andmemajanduses“.

Ratas rääkis, et süsinikuheite vähendamine, kõrges eas tervise tagamine, Euroopa sotsiaalmudeli hoidmine, inimestele kindlustunde andmine – kõik see on võimalik ainult juhul, kui ühtne turg püsib tehnoloogilise arengu eesliinil. Selleks on olemas isegi „Digitaalse ühtse turu strateegia“.

Peaminister selgitas, et tehnoloogiline muutus mõjutab turge. Kübermaailmas ei ole füüsilistel piiridel nii suurt tähtsust, seega ei leidu ühtegi vabandust, miks digitoodete ja –teenuste puhul ei peaks ühtne turg töötama sama hästi kui füüsilises maailmas. Tehnoloogiline innovatsioon ei ole asi iseeneses, vaid vahend inimeste, ettevõtete ja valitsuste elu hõlpsamaks muutmisel. „Usun, et andmeid kasutades on meil paremad teadmised paremate otsuste langetamiseks. Ning need otsused viivad paremate teenusteni ja parema elujärjeni“. 

Ratas peatus ka andmemajanduse loomisel Euroopas, kes peaks olema esirinnas ja kohaks, kus innovatsioon sünnib – ja mitte ainult erasektoris! Andmete vaba liikumine peaks kehtima ka avalikus sektoris, mis moodustab tervelt kolmandiku Euroopa majandusest. Iga inimene Euroopas peaks saama suhelda valitsusega lihtsalt ja muretult.

„Digitaalne valitsemine aitab kaasa õiglase ja kaasava Euroopa loomisele ning säästa ressursse olulisteks avalikeks teenusteks nagu julgeolek, tervis ja haridus. E-valitsus ja e-teenused on üks võimalus kodanike elu mugavamaks ja valitsemise tõhusamaks muutmisel. Iga teenus peaks olema saadaval ka piiriüleselt. Eesti kavatseb eesistujana algatada arutelud Euroopa pikaajalistest e-valitsemise plaanidest ning andmete ühekordse küsimise põhimõtte elluviimise kogu Euroopas,“ märkis Ratas.

Valitsusjuhi sõnul loovad kiire muutus ja uued tehnoloogiad väljakutseid, mida tuleb lahendada üheskoos kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. „See annab meile võimaluse näidata, et Euroopa on ühtne ning soovib juhtida majanduse, ühiskonna ja valitsemise digitaliseerimist,“ tõdes ta.

Jaga |