Probleemidega pildikastist

Ent ometi mõnda selles „pildikastis“ ikka on, mida tasub vaadata, kuigi seda on na vähevõitu.

Äärmiselt mõõduka telerisõltlasena süüvisin Aivar Riisalu ja Igor Gräzini nädalakokkuvõtteisse. Ilmselgelt oli toimetus nihutanud küsimuste esitamise raskuskeskme Riisalule, kes ometigi tuli survega toime, ilmutades ülimat mõtteselgust probleemide lahkamisel ja lahtiseletamisel, erinevalt Gräzini kentsakatest, irooniliste grimassidega garneeritud ja huumorisugemetega vürtsitatud vastustest.

Kõrva riivas Gräzini väide (olgu või utreeritud, ent ometi), et peale Riisalu teab ta üksnes kahte-kolme normaalset Keski persooni. Olnuks see Kärna Ärni, P. Oja, M. Juur, V. Kersna või kes tahes pilamees, siis muheleks, ent rahvasaadikust professor...

(Hoopis parem partner Riisalule oleks Rohke Debelakk, alias Gaute Kivistik – tulemus saaks vaadatavam ja vaimukam. Selle peale tasuks mõelda!)

Reformarite üksnes minakeskne, eneseimetluslik maneer suhtlemises kes tahes oponendiga (nt Rein Lang) näitab ilmselgelt võõrdumist ühiskonna (riigi) probleemidest tervikuna, ka üksikindiviidi tasandil. Nende poolest vist tuleks sõna ’tolerants’ leksikonist hoopis kõrvaldada?

IRL-il tasuks süüvida nähtusse ja reaalsust arvestades suhtuda adekvaatselt Reformi tegevusse, mis suisa lagundab riiki. Miks küll jahutakse maagilis-müstilise sõna ’maailmavaade’ ümber? Selline „vaade“ tähendab üksnes raha ja võimu ning võimu ja raha. See liitsõna on muutunud/muutumas vaimuvaeguse sünonüümiks.

LEO MÜRKHEIN, Tallinn

Jaga |