Igaühe eest terves maailmas!

MARIKA TUUS,      07. september 2005


Õnnetused ei taba kivisid-kände, vaid ikka inimesi. Terve maailm ja ka Eesti tõttas appi mullu jõulude ajal sadu tuhandeid inimelusid nõudnud tsunami ohvritele Aasias. Seejärel meid ennast raskelt tabanud Pärnu- ja Läänemaa üleujutuste kahjude kõrvaldamiseks pani samuti õla alla terve Eesti. Niisamuti on Eesti oma nappide võimaluste piires toetanud Venemaal aasta eest toimunud Beslani pantvangitragöödia ohvreid. Täna väärivad meie toetust kindlasti orkaani ohvriks langenud Ameerika osariigid.

Eesti Punane Rist, SOS Lasteküla Eesti ühing ning UNICEF Eesti kogusid mullu pärast jõule ja uue aasta esimesel nädalal Kagu-Aasia looduskatastroofis kannatanute abistamiseks ligi 1,5 miljonit krooni. Lisaks eraldas Eesti riik Punasele Ristile 500 000 krooni, Tartu linn omalt poolt 50 000, Tallinna kesklinn 49 000 ning Pärnu 40 000 krooni.
SOS Lasteküla Eesti ühingule annetatud raha suunati Indoneesia, India ja Sri Lanka kriisipiirkondades kannatada saanud laste abistamiseks. Lisaks üleriigilistele abistamisaktsioonidele saatsid raha ja vajalikke kaupu kriisipiirkonda seal otsekontakte omavad Eesti haiglad, eraettevõtted ja kodanikuühendused. Eesti riik saatis meie katastroofimeditsiini meeskonnad Indoneesias enimkannatanud Acehi provintsi.
Esmakordselt tundsin, kuidas terve Eesti rahvas tundis siiralt kaasa ning andis oma panuse maailma teises otsas toimunud õnnetuse tagajärgede leevendamisse. Selline solidaarsus ei teki kunagi ülaltpoolt ega käsu korras.

Tänavu 8. ja 9. jaanuaril Põhja-Euroopat tabanud tormi kahjude hüvitamisel võttis Eestis põhiraskuse enda kanda Eesti riik, eraldades selleks kokku üle 50 miljoni krooni. Euroopa Liidu komisjon tegi äsja nõukogule ja parlamendile ettepaneku eraldada eelarveparandusega tormikahjude hüvitamiseks solidaarsusfondist 20 miljonit krooni.
Aga ka tavaline eesti inimene pole oma sisimas selline individualist, nagu sageli on arvatud. Meie kodanike aktiivsus, millega asuti toetama tõusuvete ohvreid, väärib ainult kiitust.
Eesti Punase Risti arvetele laekus paari tormijärgse nädalaga ligi 400 000 krooni.


25. märtsist 14. aprillini viibis Eestis 47 Beslani terroriaktis kannatada saanud inimest. Noorim neist oli 2,5aastane Juri. Peale igapäevaste määratud protseduuride tegelesid Haapsalus lastega Punase Risti Läänemaa Seltsi vabatahtlikud. Külastati veekeskust, toimusid ujumisõpetuse tunnid, osaleti laulu- ja tantsurühmades. Beslanlastele korraldati ekskursioone Lahemaale ja Tallinna.
Ka praegu, 21. augustist kuni 4. septembrini viibivad Eestis taastusravil Beslanis kannatanud 11 last koos vanemate ja saatjatega, kokku 23 inimest. Rehabilitatsioon toimub nagu eelmisegi rühmal Haapsalus.
Punase Risti arvestuse järgi läks iga Beslani inimese vastuvõtt maksma 20 000 krooni. Suurem osa sellest rahast koguti annetustena, kuid oma panuse lisas ka Eesti valitsus.

Kaarel Tarand kutsus eelmisel nädalal Eesti Päevalehes meie hõimlasi marisid ajutiselt Eestisse ümber asuma. Arutlemata siinkohal Marimaal toimuva üle, tundub mulle rahvusvahelise sõltumatu telepildi põhjal otsustades, et hetkel on hoopis suuremas hädas USA lõunaosariigid, kuid eriti Louisiana ning selle pealinn New Orleans.
Kutsun Eesti kodanikeühendusi, omavalitsusi ja Eesti riiki üles abistama Lousiana orkaaniohvreid. Et seda ettepanekut ei saaks keegi uputada kohalike valimiste konteksti, kutsun eelkõige kõikide erakondade aktiivseid naisi üles seda ideed toetama. Esimesena tulevad pähe UNICEFi Eesti liider Elle Kull, Tallinna laste haldjas Maret Maripuu ning lastehaigla väsimatu toetaja Liis Klaar.
Ameeriklased on samasugused inimesed nagu igal pool mujal maailmas, olgu siis Venemaal, Indoneesias, Indias või Sri Lankal. Raskel hetkel vajavad nemadki lisaks moraalsele toele praktilist abi. Katrina katastroofi ohvrite laste küllakutsumine poleks ainult ilus zhest, vaid tõepoolest samm, millega eestimaalased näitaksid oma suhtumist Ameerika rahvasse, kelle algatatud Iraagi sõda me ei pruugi toetada.
Mõne klassitäie ameeriklaste paarinädalase Eesti tuuri korraldamine oleks ilmselt jõukohane meie kodanikuühendustele.
Kindlasti võiksid oma õla aga alla panna omavalitsused ja välisministeerium. Sellega näitaks Eesti riik, et seisab maailmas tõesti igaühe eest.

KESKMÕTE:
Ameeriklasedki vajavad raskel hetkel lisaks moraalsele toele praktilist abi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (53)