Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Meie vaba vabariik

HELEN LAUSMA-SAAR,      25. veebruar 2015

Meil on vabariik! Keegi selles ei kahtlegi. Jah, on, kuid milline? Ilmselt paljutahuline, sest igaühel on võimalik teda omamoodi vaadata. Ultraliberaalid räägivad universaalsest vabadusest – vabadusest kõike teha, eriti „teistsuguseid“ pilada.

 

s629

Siin peitub rikkuse ülbus vaesuse suhtes, harimatuse viha harituse vastu jne. Irvitamine nende üle, kes üldise konkurentsi tingimustes, kus kehtib moto – üks kõikide ja kõik ühe vastu –, oneemale tõrjutud, vaesunud või, veelgi enam, sunnitud kodumaalt lahkuma. Väljatõrjumist põhjendatakse sellega, et vaba turumajanduse tingimustes suunab inimeste ellujäämist konkurents, ja seepärast tööjõud peabki liikuma.

Kuid miks ainult ühes suunas? Lahkunud pole riigist mitte ainult tööjõud, vaid ka majandus.

Lehtedest on lugeda, et ca 40 000 last on haihtunud ei tea kuhu. Koolis neid pole.

 

Tõsi, vaba vabariik! Igaühe enda asi, kus toimetab ja mida teeb.

 

Kuritegevust vähendatakse niisugusel viisil, et pisisulid ja varganäod kuulutame seaduse ees süütuteks. Teisisõnu: vinna, aga ära vahele jää; kui jääd, siis mitte suurelt!

Nii et kas ikka sammuksime tõsimeeli „kindlalt edasi“?

Head teed neile, kes soovivad kindlalt edasi sammuda. Teised aga tuleks koju tagasi tuua. Kui tahame hakata tegutsema rahva tahte kohaselt, tuleb muuta ühiskonna vundamenti – inimest. Selleks on vaid üks tee – haridus.

Nõue üldisele kohustuslikule keskharidusele oli möödunud sajandi püüdlus. Heaoluriikides räägitakse tänapäeval erinevates vormides juba järgmisest astmest – kõrgharidus igale töötajale.

Oleme kõvasti maha jäänud, kuid mitte lootusetult. Eestlased on ju väike rahvas ja me suudame kiiresti oma ridu koondada. Täisealiseks saamisel, s.o. kõrgkooli jõudmisel, muutub haridus ühiskonna jaoks vajalikuks vaimseks tööks ja tuleb ka tööna tasustada.

 

Seega inimväärne elu õppivale elanikkonnale! Teeme nii, ja meil kaovad jutud tööjõu- ja tööpuudusest. Kaob üksteise vihkamine omavahelise konkurentsi alusel, asendudes solidaarsusega, ühiskonna üksmeelse abiga nõrgematele.

 KESKMÕTE: Kui tahame hakata tegutsema rahva tahte kohaselt, tuleb muuta ühiskonna vundamenti – inimest. Selleks on vaid üks tee – haridus.

 

HELEN LAUSMA-SAAR, Rahvarinde Muuseumi juhataja, Keskerakonna Lasnamäe, Kesklinna ja Pirita ringkonna kandidaat





Viimati muudetud: 25.02.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail