![]() Kellel on Eestis hea elada?HARRI NUUT, 18. veebruar 2015Vastus on enamusel ühene: neil, kellel on töökoht ja rahuldav ehk inimväärne töötasu. Üle 200 tuhande aga peab elama miinimumtöötasuga. Mõnikümmend tuhat last on näljapiiril. See on viimastel aastatel valitsust juhtinud Reformierakonna põhiline puudujääk. Rahva rahulolematust on aasta-aastalt suurendanud järjest suurenev väljaränne, politsei ja päästeteenistuste koondamine, piirivalvevägede likvideerimine, suured lüngad arstiabis jne. Seda poliitikat on aetud „väga tarkade“ poliitikute Ansipi ja Ligi juhtimisel.
Riigis valitseb sisuliselt üheparteiline diktatuur. Koalitsioon on ainult kattesirmiks, sest partnerile erilist otsustusvõimu ei anta. Kunagi pani kompartei samuti juhtivatele kohtadele ainult oma liikmeid; praegu on need ametikohad täidetud reformikatega. Mis demokraatiast saab kõnelda, kui teistel erakondadel ja vabakondadel puudub kaasarääkimise ja otsustamise võimalus? Sotsiaalsfääris läheb elu talutavuspiirist allapoole. Madalapalgaliste perekondade toetused on naeruväärsed ja hinnatõusud ületavad toetusemäärasid. Valitsus aga võtab ette eraisiku tulumaksu alandamist, millest võidavad ainult kõrgepalgalised. Kui rääkida alam- ja kõrgepalgalistest, siis Pätsu ajal sellist palgaerinevust ei olnud. Vahe oli nelja-viiekordne, aga praegune ulatub üle 10–15 korra. Miks peaksid riigifirmade juhid saama meie tingimustes 10–15 tuhat ja enamgi eurot kuus? Eestis, mis ei ole jõudnud viie rikkama riigi hulka ega jõua sinna ka lähima 10–20 aasta jooksul, tuleks alampalk ja miinimumpension esialgu tõsta 500 euroni. Riigiametnike lisatasud ja esinduskulud aga täielikult kaotada. Igal ametil olgu kindel töötasu ja töötasumäära suurendataks vastavalt riigi jõukuse kasvule.
Kahandada valitsemiskulusid (sh lõpetada kallite luksusautode liisimine). Paljudelt rahvaesindustelt ja vabakondadelt on tulnud ettepanek vähendada Riigikogu liikmete arvu. t riik hakkaks tõelist demokraatiat arendama ja kõik kodanikud tunneksid end oma riigi peremeestena, teen ettepaneku: 1. Riigikogu koosnegu 51 rahvasaadikust, kes esindaksid kõiki erakondi võrdse arvu saadikutega (enamushäältega). 2. Rahvakogu koosnegu loomeliitude, vabakondade, maakondade jne esindajatest, kokku 50 (enamushäältega). 3. Vabariigi valitsus moodustatagu mõlema kogu esindajatest. 4. Teha seadusemuudatus, et rahvaesindajat mõlemast kogust võib halva tegevuse puhul tagasi kutsuda nõudmisega, millel on vähemalt 1000 allkirja. 5. Riigikogu ja rahvakogu saadikuid ei valita kohalikesse võimuorganitesse. 6. Maavanemad valitakse maakondade valijameeste poolt. Valijamehed valitakse valdade poolt kas elanike arvu järgi või mingi keskmise alusel (nt 500 elaniku kohta üks valijamees).
Eestis valitseb riiklik korruptsioon Firmad ja eraisikud teevad erakondadele suuri rahalisi annetusi. See on altkäemaks! Selle eest püütakse vastutasuks seadusesätteid annetaja kasuks pöörata. Reformierakond pooldabki seda, et jõukas elanikkond saaks tulumaksu alandamisest suuremat kasu kui miinimumpalga saajad. Mina arvan, et igasugused annetused erakondadele tuleks täielikult keelata. Samuti ei peaks riik eraldama erakondadele mingeid rahalisi toetusi. Nende tuluallikaks olgu liikmemaksud. Ja üldse, kas nii paljuliikmelisi erakondi on tulevikus vaja?
Kuidas edasi minna? Kui meie nüüd ei otsusta uuenduste kasuks, siis ei muutu midagi. Rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Politsei ja päästeteenistuse võimekus väheneb. Riigipiir muutub veel vähem valvatavaks, tervishoid, haridus ja teadus – alarahastatavaks. Väljaränne jätkub ja nälgivaid lapsi on üha rohkem. Vaja on tegusat valitsust. Muutuma peab maksusüsteem – tuleb kasutusele võtta õiglane astmeline tulumaks. Alampalk olgu näiteks 500 eurot kuus [Keskerakonna valimisprogramm näeb ette 1000-eurost alampalka. - Toim.] ja tulumaksu hakatagu arvestama 600-eurosest palgast alates – muidugi sellelt osalt, mis ületab alampalka. Astmelise tulumaksu rakendusmäärad võiksid olla: 600 – 1000 € 20% 1000 – 2000 € 25% 2000 – 3000 € 28% üle 3000 € 33%
Kui meie uus parlament hakkab koosnema vaid senistest saadikutest, ei muutu järgmise nelja aasta jooksul midagi. Probleemid muutuvad tõsisemaks ja elu kvaliteet langeb. Töötajate väljaränne kasvab. Ühiskonna lõhenemine suureneb. Külade väljasuremine jätkub. Haldusreform ei edene. Sest reformikate nn teerullipoliitika on viinud riigi majandamise tupikusse ja ära nullinud rahva arvamuse. Meil ei arvestatud rahva arvamust kooseluseaduse vastuvõtmisel. (Ja milleks seda seadust üldse vaja, kui abieluseadus on olemas!? Perekond saab olla ainult mehe ja naise vaheline – muu liit ei pea olema riigi poolt tunnustatav.) Samuti töövõimereformi seadus ei lahenda valulisi probleeme. Rappa mindi ka alkoholitarbimise lubamisega – joo ükskõik kus. Et selliseid olukordi vältida, peaks uus valitsuskoalitsioon koosnema Keskerakonnast, sotsidest ja IRL-ist. Austatud valijad, kas laseme senisel diktatuuril jätkuda või muudame oma elu inimväärsemaks? See on meie endi otsustada.
HARRI NUUT (86), Rakvere Viimati muudetud: 18.02.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |