Sead ja inimesed

Mõtet jätkus öiseks unekõrvasekski, kus sai tundmatute räpakuttidega korjatud umbes 20-aastase männiku alt pehkinud puunotte, -tüükaid ja -oksi, mida oli nagu kellelgi väga vaja. Hommikul toodud „Nõmme Sõnumitest" aga võisin lugeda, kuidas pätid süstemaatiliselt lõhkuvat Pääsküla rappa ehitatud puust õpperada. Lisaks oli järgmisel päeval (11. mail) „Postimehest" lugeda välisajakirjaniku seisukoht „Mis mõttes võimatu, kui Eesti saab hakkama?".

Inimene saab, jah, hakkama. Poleks nagu midagi mõteldagi - see ju taastatud Eesti Wabariik (ainult ilma topelt-V-ta ja XXI sajandi tõlgenduste tõlgenduses). Vahest ehk niipalju, et kas ikka märgatakse, tänutähekski, kinnitada ka pealtnägijate pagunitele mõnda kupukest? Kuttidele tehti ju puust ette, kuidas on taastatud Eesti Vabariiki 20 aasta jooksul arendatud. Ja kuidas suhtuda naistesaunajuttudesse (nii nimetati varem külajutte, mis küla teises otsas võisid kõlada vastupidiselt. Mehed, kes olid mehed, nendega ei tegelnud, veelvähem nende autoreid salastanud.)

Võiks teada, kuidas on kaitsepolitsei aidanud presidendil Põhiseadust kaitsta? Näiteks e-valimistel häälteostmise võimalusi ära hoida.

Kui arenguvaatlejad ise oma silmi ei usalda, võiks ju sirvida president Pätsi ametiaega - viieteistkümne aasta pärast Eesti põllumajandus võistles Taani põllumajandusega, Eestimaa elas. Minugi vanemad, tsaariaegsed põllutöölised, kasvatasid renditud maal aastas kümmekond peekonit, rasvasigadest ja lehmadest rääkimata.

Meditsiiniteaduste doktor, kõrgema kategooria silmakirurg, mitmete Ameerika ülikoolide ja akadeemiate liige professor Ernst Muldašev on oma raamatu „Kellest me pärineme" 6. peatükis kokkuvõtvalt maininud, kuidas kõik maapealsed tsivilisatsioonid hukkusid võimukultuse tõttu.

Toodud näited on sarnased seafarmide-looga. Inimesed võivad veel endile mingit pesa teha, siga aga on surutud sulgu ja peab leppima sellega, mis talle üle aia visatakse või viskamata jäetakse.

JAAN VAHTRA, Tallinn-Nõmme

Jaga |