Lennart Meri armid ja sidemed

Peeter Rahnel,      18. september 2002




Georg Meri peeti kinni Sevurallagis Saksa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja esimesel aastal. Tema kuulumist põrandaalusesse baltlaste organisatsiooni kinnitavad NKVD ülekuulamisprotokollid ja Erinõupidamise otsus 28. veebruaril 1942, millega 40-st uurimisalusest mõisteti mahalaskmisele 35 inimest. Baltikumist pärit mehed olevat plaaninud laagrist põgeneda ja läbi rindejoone sakslaste poole üle minna. Süüdistus oli oma loomult absurdne, nagu enamik tollaseid NKVD poolt fabritseeritud ja piinamisega pealesurutud süüdistusi.
Eelnevalt sai juba näidatud, et Meri viidi laagrist Lavrenti Beria isiklikul korraldusel üle Moskva Butõrka vanglasse. Seal tegeles Meri innukalt pikkade kirjalike tunnistuste andmisega Eesti ja Saksa poliitikute kohta. Samuti analüüsis ta Saksa natsipartei poliitikat ja Saksa natside vägivallaaparaadi (SS ja SA) omavahelisi suhteid ja hierarhiat. Georg Meri tegi Butõrkas, hiiglaslikus eriti tähtsate vangide kinnipidamiskohas, väga viljakat tööd kongiagendina. Kongikaaslastele esitles ta end kas siis tegeliku nime all või mõne väljamõeldud isikuna ja võitis kiiresti kaaslaste usalduse. Loomulikult ei jätnud ta usaldust kuritarvitamata. Keelte peale üliandekana suutis ta tabada murtud kaaslaste jutu kõige peenemaidki nüansse. Hiljem pajatas ta oma sisutihedates ettekannetes kaaslaste kohta kõike, mida suutis neilt välja petta. Kui paljud neist kergeusklikest ja nende poolt vestluses nimetatud inimestest kibekiirelt koos piinamisega teispoolsusesse komandeeriti, on teadmata.
Meri imetabane ennetähtaegne vabanemine toimus 20. oktoobril 1945.
Sevurallagis NKVD poolt surmamõistetud eestlaste seas oli ka vaieldamatult mitu eriti prominentset Eesti Vabariigi riigitegelast, kellel tahaks lühidalt peatuda. August Traksmaa (end. Traksmann, Trakman?) oli kindralmajor. Varasemalt kolonel August Traksmaa oli sõjakohtu prokurörina süüdistaja kurikuulsatel vabadussõdalaste (vapside) protsessidel. Pätsi diktatuuri tulihingeline kaitsja sai enne arreteerimist olla aastatel 1936-1937 Eesti erakorraline saadik ja täievoliline minister Moskvas. Ta oli 1939. aastast sõjaministri abi ja sama aasta septembrist Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise pakti segakomisjoni liige.
Hugo Kukk oli hariduselt jurist. Tegutses ka ajakirjanikuna ja toimetajana, oli Riigivolikogu liige aastatel 1930-1934. Hugo Kukk muutus kolmekümnendatel aastatel Jaan Tõnissoni toetajast Konstantin Pätsi toetajaks. Ustav Hugo Kukk määrati Pätsi poolt vaikiva ajastu informatsiooni ja propagandatalituse esimeseks juhiks. Propagandatalitus kontrollis ja kujundas inimeste meelsust. Mitte miski ei tohtinud ohustada võimu haaranud Pätsi, Laidoneri ja Eenpalu positsioone. Olles töötanud juhtival kohal Pätsi Isamaaliidus, oli Kukk mõne aasta möödudes uuesti ametis propagandatalituse juhina.
Kindralleitnant Paul Lill oli teine nii kõrge auastmega Eesti sõjaväelane. Kindralleitnant oli ka Nikolai Reek. Lille loeti üheks andekamaks Eesti sõjaväelaseks. Ta oli Laidoneri õpingukaaslane nii Vilno sõjakoolis kui Peterburi Nikolai kindralstaabiakadeemias. Lõpetas ta koolid Laidonerist aasta eespool. Aastatel 1933-1939 oli Lill Eesti kaitseminister ja jäi sellelt ametipostilt 1939. aastal pensionile.
Oskar Lõvi oli tuntud jalgpallur ja spordireporter ning oli valitud kahel korral ka Riigivolikokku. Vabadussõjast osavõtnuna oli ta aktiivne osaline vabadussõdalaste liikumises.
Ja viimasena peatuks hetkel vabadussõdalaste peaideoloogil Karl-Arnold Jalakasel. Pärast Artur Sirgu põgenemist Eestist ja kohtuprotsesse nn vapside üle oli Jalakas ainus vaps Riigivolikogus. Ta oli saanud Pätsi diktatuurilt karistuseks aastase vabadusekaotuse, kuid tingimisi. Jalakas oli NKVD ülekuulamistel kindlal seisukohal, et vabadussõdalaste võimu ajal ei oleks Eesti Venemaale mingeid baasidelepinguid ega kommunistlikke juunipöördeid võimaldanud. Ja seda ütles ta vaatamata oma olukorrale - olles surmaga silmitsi.
Niisiis saatuse iroonia - Pätsi diktatuuri alussambad ja vastased üheskoos veelgi julmema diktaatori, Stalini surmahaardes.
Miks oli vaja fabritseerida 1941. aastal nende isikute vastu absurdseid süüdistusi, mida tasuti vaid surmaga? Need inimesed olid ju niigi vaenlase täieliku võimu all. Kas kardeti pööret sõjas? Nõukogude Liidu valitsejad teadsid ülihästi, et juunipööre Eestis ja diktaator-president Pätsi dekreedid, otsused ja määrused Varese nukuvalitsuse moodustamiseks ja nõukogude malli järgsete valimiste korraldamiseks olid tegelikult õigustühised. Õigustühised olid nad aga mitte ainult sõjalise surve tõttu Eesti Vabariigile, vaid ennekõike selle tõttu, et Konstantin Päts koos kindral Laidoneriga haarasid 12. märtsil 1934 Eestis võimu.
Põhiseaduslik kord Eestis oli sealtmaalt likvideeritud ja Pätsi rezhiimi legitiimsuses ei olnud demokraatlikud riigid veendunud. Pätsi Rahvuskogu valimiste tingimuste vastu, kus "jätkatakse kaitseseisukorra erakorralise võimu piiramatut rakendamist kõigil elualadel", protestisid viis endist Eesti riigivanemat: Piip, Tõnisson, Teemant, Kukk ja Strandmann. Kõnekas on, et ilmuda sai see protest mitte Eesti, vaid Soome lehes.
Uue Põhiseaduse pani Päts kehtima oma dekreediga, andmata võimalust hääletada rahval, kes olla Pätsi sõnul liiga haige, et seda rahvahääletusel kinnitada. Kas agent Obnovljonnõi oli kutsutud ja seatud kindlustama Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi farsilikku "vabatahtlikku ühinemist" vuntsilise diktaatori murdmatu liiduga? Kas aitas Meri kõrvaldada diktaator Pätsi veel elus olevaid juhtoponente ja nende kohtunikke -inimesi, kes olid liiga hästi informeeritud tegelikkusest sõjaeelses Eestis?
Sitsiilias kutsutakse neid mehi, kes on piiritult ustavad oma Ristiisale ja capodele, "koristajateks". Nad siluvad vajaliku ja kõrvaldavad kõik peremeeste võimu ning autoriteedi ohustajad. Kas Pätsi ja Laidoneri hoidmist pikki aastaid isoleerituna, aga siiski elus - üht kinnises haiglas ja teist vanglas -, võib võtta kui võitnud perekonna poolt kaotajate Ristiisa ja capo igaks juhuks pantvangis hoidmist, et vajaduse korral neid kasutada oma võimu seadustamisel?
Kas Georg Meri sarnaneb maffiakirjandusest tuttavale tegelasele, keda kutsutakse "koristajaks", või sarnaneb ta rohkem Lennart Meri poolt hukka mõistetud NKVD mõrvaagentidega?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)