Enne mõtle, siis ütle

OLEG BUROV,      16. jaanuar 2008


Nüüd meie valitsus ja tema allasutus Keskkonnaministeerium näitasid, et nad on riigiküpsuse eksamil haledalt läbi kukkunud. Selle eredaks tõenduseks on uue jäätmekäitluskorra kehtestamine ja sellega seotud nõudmiste esitamine riigi elanikele, kes on suluseisus ega tea, kuidas olla või mis teha.

Lehtedest võis lugeda, et Eestis on ligi 140 tuhat peret, kel kodus on prügikonteiner ja kes, olles sõlminud jäätmekäitluslepingu vastavate firmadega, kes elasid seni muretult. Nüüd aga sellesse konteinerisse ei tohi panna paljusid asju – need tulevat viia üldkasutatavatesse spetsialiseeritud konteineritesse. Hea küll, väike jalutuskäik ei tee paha ja seda võib ühitada nt koerajalutamisega. Aga kujunes nii, et uus kord kehtib, aga spetskonteinereid pole ollagi.

Enne kui anda mingi korraldus ja nõuda selle täitmist, peaks mõtlema, kas seda on võimalik täita, ja rakendama meetmeid, mis tagaksid korralduse täitmise võimalikkuse.

Meie elamukvartalis Saku vallas Kiisal, kus ma elan, on ligi 30 peret (eramut) ja veel suur hulk suvilaid, aga keegi ei suvatsenud siin paigaldada neid konteinereid, ja kuhu nüüd panna need sorteeritud jäätmed, jääb mõistatuseks. Kas metsa või autoaknast välja?

Elumaja küll ei ole koht, kuhu koguda ja kus säilitada tarbetut prahti. Eriti teevad muret toidujäätmed. Soovitus neid kompostida mulle ei istu, sest siis on lõhna peale kõik ümberkaudsed suvilatesse „unustatud" näljased kassid mul aias. Ka varesed tassivad kõik laiali, ja korja siis kalapäid mööda aeda kokku. Suvel lisanduvad kärbsevaev ja „aroomid", nii et akent ei saa avada.

Kes peab tagama uue korra täitmise võimalused? Kas jälle vaene kohalik omavalitsus?

Ülaltoodust johtub, et riigitüür võib sattuda ka kilplaste kätte.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)