Tallinn loob ja ehitab

JÜRI RATAS,      11. aprill 2007


Kevad on alati uue algus, looduseski algab uus eluring. Ka iidses Tallinnas on 2007. aasta üsnagi tuuline ja muutusterohke. Paljud tööd, mis pooleli, on vaja lõpetada, uued tööd ja algatused aga koputavad uksele.

Tallinna tõus Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks on protsess, mis sai alguse paar aastat tagasi ning hakkab jõudma teise suurema vahefinishini. Esimene oli aasta tagasi, kui Eesti-siseselt otsustati, et Euroopa kultuuripealinnaks kandideerib Tallinn. Tänavu sügisel peaks tulema Brüsselist otsus, kas Tallinnast saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn. Kui meid usaldatakse, siis ei alga Tallinna aktsioonid mitte 2011. aastal, vaid algasid juba üle aasta tagasi.

Tegevust jätkub kõigile, kogu Eestile. Toimub mereääre avamine elanikele ja külalistele. Korrastatud Linnahallist saab lähimaade suurim kontserdi- ja konverentsikeskus, naabrusse rajatakse Kultuurikatel. Paljassaare poolsaar korrastatakse – välja ehitatakse korralikud matkarajad ja tagatakse looduskaitserezhiim. Juba praegu on seal äsjaavatud avalik Katariina supelrand ja suvel tegutseb pargivaht. Tallinna Linnateater saab praegusesse Lavaauku uue teatrimaja, mille suurde saali peaks tulema üle 400 istekoha.

Aasta tagasi tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku kehtestada Euroopa rohelise pealinna statuut. Meie rahvusvaheline algatus on olnud edukas – seda on toetanud üle 40 linna, samuti Euroopa Komisjoni president Manuel Barroso ja asepresident Siim Kallas.

Kui 20 aastat tagasi kasutas Tallinnas ühissõidukeid 70% elanikest, siis praegu ainult 30 protsenti. Kuidas tagada, et inimesed hakkaksid jälle ühistranspordi tarbijaiks? Arvan, et siin on peamine argument operatiivsus ning parim õppetund tegelik elu...
Kell 7.45 istume oma mugavas autos Pärnu või Paldiski maanteel või Pirita teel ja kuulame raadiot. Kõik on ju tore, kuid auto, milles istume, ei pääse kuidagi edasi. Siis aga näeme, kuidas meist vuhiseb vabal sõidurajal mööda buss, jõudes kesklinna 20–30 minutit kiiremini ja kindlasti ka odavamalt. „Pargi ja Sõida"-süsteemi esimene osa saab juba tänavu rajatud Pirita teele kesklinna suunal. Linnas on välja valitud 18 erinevat suunda, mis peaksid lähema kümne aasta jooksul saama uue süsteemi osadeks. ﾜheks selliseks on ka Lasnamäel Laagna kanalisse tulev trammitee.

Teiseks oluliseks probleemiks on liiklussõlmede väljaarendamine mitmetasandilisteks – pean silmas ristmikke Ülemistel, Russalka juures ja Haaberstis. See pole ainult Tallinna küsimus, vaid siin peab uutmist toetama ka riik.

Tallinnas on 64 parki ja ligi 2000 ha metsa. See on iidse hansalinna tänapäevarikkus. Parkide korrastamine ja nende juurderajamine on iga-aastane töö. Üheks suureks ettevõtmiseks kujuneb Pae pargi väljaehitamine Lasnamäel ning sellest Kadrioru pargi ja Kunstimuuseumiga ühtse ansambli moodustamine. Oluline on Kadrioru edasiarendamine ja valmistumine pargi 300. aastapäevaks, mis jõuab kätte 2018. aastal. 2009. aastaks on välja kujundatud jalutusvõimalus Vabaduse väljakult alates piki bastionimüüri Hirveparki, Snelli tiigi juurest Tornide väljakule ja sealt edasi - korrastatud Skoone bastionile. See marsruut moodustab vanalinna haljasvööndiga ühtse terviku. Loomulikult on kordategemist vajavaid parke palju rohkem, olgu nendeks Kivila haljasala, Lillepi, Ravila või Löwenruh' park. Maikuus, Tallinna päevaks, valmib Harju tänava haljasala.

Riik peaks Tallinnas oleva riigimetsa andma linnale. Selleks et linnametsa saaks regulaarselt korras hoida, tuleb võtta tööle metsavahid ja vajadusel teostada sanitaarraiet. Pargivahid said juba ametisse võetud.

Oluliseks küsimuseks on linna kanaliseerimise lõpuleviimine aastaks 2011. See puudutab eeskätt Nõmmet, Piritat, Haaberstit ja Kristiinet.

Linnas areneb edukalt koolide remondikava, mida viiakse ellu era- ja avaliku sektori koostöös. Pean õigeks, et võimalikult kiiresti valitaks välja järgmised 10 või 15 kooli, mis lähevad remonti sama rahastamisskeemi kohaselt. Alternatiivi ju pole!

Käivitasime programmi „Lasteaiakoht igale lapsele". Tänavu algab viie uue lasteaia ehitamine; üks neist valmib käesoleval, ülejäänud järgmisel aastal.

Tänan tallinlasi, kes olid mulle oma nõu ja jõuga toeks. Neid oli palju ja sellest oli suur abi. Siiras tänu ka Tallinna linnavolikogule ning linnavalitsusele, eriti Merikesele, Kaiale, Olgale, Taavile, Kalevile ja Jaanusele.

Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele soovin tervist ja jõudu selles huvitavas ja vajalikus ametis.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)